Euroopa tervishoiu suurim ülesanne lähiaastatel on e-tervise edukas rakendamine

10. ja 11. märtsil peeti Berliinis maailma tervishoiukonverents, kus jagati Euroopa tervishoiu parimaid kogemusi ning arutleti tulevaste probleemide üle.

Konverentsil osales üle kuuesaja tervishoiu tippjuhi 50 riigist; Eestit esindas diskussioonis Ivi Normet Sotsiaalministeeriumist. Neli põhilist teemat, mida Berliinis käsitleti, olid kroonilised haigused, e-tervise projektid, kuluefektiivsem ravi ja üleüldine ravikvaliteet.

Konverentsi avas BT Health’i tegevjuht Patrick O’Connell, kes tõi oma ettekandes esile meditsiinivaldkonna olulised trendid lähiaastatel. Meditsiinil on tähtis koht Euroopa Liidu majanduses – 9% Euroopa Liidu SKTst tuleb meditsiinist ning tervishoid annab tööd 10%-le tööjõulistest eurooplastest.

P. O’Connell juhtis tähelepanu sellele, et Euroopa elanikkond vananeb kiiresti. Nii prognoositakse, et aastaks 2050 on üle 80aastaste arv Euroopa elanikkonnas võrreldes praegusega kahekordistunud. Esmavalikuks terviseinfo otsimisel on muutunud Internet – 59% täiskasvanutest USAs alustab terviseinfo otsinguid just Internetist. Sestap on meditsiini vastu huvi tundnud sellised suured tehnoloogiafirmad nagu Google ja Microsoft, mõlemal on valminud lõpptarbijale mõeldud meditsiiniteemaline IT-lahendus.

Kõige olulisemaks muutuseks pidas P. O’Connell aga e-tervise edukat rakendamist Euroopas ning ühtsete üleeuroopaliste süsteemide tekkimist, mis võimaldavad tervishoiuteenuseid pakkuda samadel alustel kõigis Euroopa Liidu piirkondades.

Euroopa kaht miljonit arsti esindava Arstide Tegevkomitee president dr Michael Wilkins kõneles e-tervisega seotud võimalustest ja ohtudest. Arsti ja patsiendi lihtsast suhtest oleme tehnoloogia toel liikumas suhete võrgustikku, kus patsiendi andmed on kättesaadavad tervishoiusüsteemi eri osadele. M. Wilkins juhtis tähelepanu sellele, et raviprotsess jääb alati patsiendi, mitte tehnoloogiakeskseks, ning kinnitas, et tähtsal kohal on patsiendi privaatsuse tagamine.

Princetoni Ülikooli majandusteaduste professor Uwe Reinhardt kummutas mitmeid meditsiiniga seotud eksiarvamusi. Näiteks arvatakse tihti, et e-meditsiin muudab tervishoiuteenused pakkuja jaoks soodsamaks. U. Reinhardti väitel võib tulemus olla lühikest aega isegi vastupidine, kuid tegelik kasu seisneb selles, et pikemas perspektiivis parandab standarditud e-tervis oluliselt arstiabi kvaliteeti.

Londoni Ülikooli Kolledži terviseinformaatika lektor Dipak Kalra on osalenud Inglismaa elektroonilise patsiendikaardi väljatöötamises, millest on kujunemas üleeuroopaline standard. D. Kalra kõneles oma ettekandes patsiendi privaatsuse tagamisest. Nimelt tahetakse Inglismaal igale patsiendile anda võimalus vaadata ka seda, millised arstid ja millal on nende elektrooniliste patsiendiandmete vastu huvi tundnud – nii on süsteem võrdne mõlema poole jaoks.

Tervis ei ole kulu, vaid investeering

Saksa riigisekretär tervishoiu alal dr Klaus Theo Schröder lausus, et tervishoid on Saksamaa suurim tööstusharu. Tervishoius töötab 4,3 miljonit inimest, mis moodustab 11% tööealisest elanikkonnast. Tervishoiu osa Saksamaa SKPs suureneb veelgi. Viimastel aastatel on tervishoiutöötajate hulk kasvanud 200 000 inimese võrra.

„Meditsiinis kulutatud raha ei ole mitte ainult kulu, vaid investeering tulevikku,” ütles dr Schröder oma ettekandes. Kõige olulisemaks pidas ta erinevaid profülaktikaprogramme, mis kaasaks patsiente ja muudaks nad oma tervise suhtes aktiivseks.

Princetoni Ülikooli majandusteaduste professor Uwe Reinhardt püüdis kummutada eksiarvamust, nagu oleks meditsiin alati kulu: „Miks arvatakse, et kui McDonald’s müüb hamburgereid, siis on see SKP kasv, samal ajal kui meditsiin läheb alati kirja kui kulu? Kui inimesele pannakse uus puusaliiges, siis on see inimene ju ühiskonna jaoks märksa kasulikum kui enne. Meditsiin ei ole kulu, vaid investeering.”

Hollandi tervise-, heaolu- ja spordiminister dr Ab Klink pidas Hollandi suurimaks probleemiks töötajate puudust tervishoiusektoris: „Võib olla triljoneid dollareid, aga kui ei leita õigeid inimesi, siis ei suudeta tervishoiuteenust pakkuda.” Tööjõupuuduse parima lahendusena nägi ta just tehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu. Tööjõupuuduse illustreerimiseks tõi Uwe Reinhardt näite oma kodusest Californiast, kus meditsiiniõed võivad mõnikord saada paremat palka kui lastearstid.

Poola tervishoiuministri dr Ewa Kopaczi meelest on Poola suurim kitsaskoht arstide madalad palgad. 70% tervishoius töötavatest inimestest on üle 45aastased. Noored on ära läinud ja põhjuseks ei ole tööpuudus. Poola nooremarstide palgad olid enne viimast palgatõusu väiksemad Poola keskmisest palgast.

Venemaad esindas Samara regiooni tervishoiu- ja sotsiaalminister dr Kulišenko, kelle sõnul tabas Vene tervishoiusüsteemi krahh 1990. aastatel. Kui enne seda võis Venemaa kiidelda Euroopaga sarnaste tervisenäitajate poolest, siis järgneva kümnendiga muutus kõik. Probleemideks on arstiabi kehv kättesaadavus ja kvaliteet, arstide madalad palgad jne. Õnneks on Venemaa kiire majanduskasv jõudnud ka tervishoidu – viimasel aastal on tervishoiu osa föderaaleelarves suurenenud 3–4 korda, palgad on kahekordistunud ning vanast tehnikast on välja vahetatud 40–80%.

Eestit esindas Berliinis Sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler dr Ivi Normet, kes tõi Eesti suurima ülesandena esile e-tervise rakendamise. I. Normeti sõnul aitab e-tervis kiirendada raviprotsessi ja tagada paremat kvaliteeti. Uwe Reinhardt küsis Ivi Normetilt, kui palju läheb e-tervise rakendamine Eestile maksma. „Ei tahaks öelda konkreetset summat, kuid see läheb kallimaks, kui esialgu planeerisime,” vastas Ivi Normet.

Viis tervishoiupoliitika müüti on ümber lükatud

Konverentsil esines üks maailma tunnustatumaid tervishoiupoliitika eksperte, Princetoni Ülikooli majandusteaduste professor Uwe Reinhardt, kes püüdis oma ettekandes lükata ümber viis tervishoiupoliitika müüti.

Müüt number 1: vananev elanikkond suurendab tervishoiukulutusi. U. Reinhardti väitel ei ole vananev elanikkond nõudluse poolel peamine põhjus, miks tervishoiukulutused suurenevad. Vananev elanikkond on kõigest põhjus, miks tervishoiuteenuste hind ühiku kohta suureneb pakkumise poolel.

Müüt number 2: profülaktika säästab tervishoiukulutusi. U. Reinhardti arvates ei ole empiiriliselt tõendatud, et profülaktika säästaks kulusid, välja arvatud sünnieelne skriining. Mida profülaktika võimaldab, on parem elukvaliteet ja pikem eluiga.

Müüt number 3: suurenevad tervishoiukulutused mõjuvad halvasti majanduskasvule. U. Reinhardti meelest on vastupidi – tervishoid on lisandväärtust loov majanduse mootor. Näiteks annab USAs meditsiin suurima osa SKPst ning on viimasel kümnel aastal olnud nii SKP suurim kasvataja kui loonud ka kõige rohkem töökohti – alates 2001. aastast 1,7 miljonit lisatöökohta. Küll kaasnevad aga tervishoiu olulise rolliga majanduses sellised ohtlikud nähtused nagu raiskamine, pettused ja väärkasutus.

Müüt number 4: iga patsient ja arst teab kõige paremini, kuidas haigust ravida. Ravi ilma korralike ravijuhisteta maksab U. Reinhardti sõnul kurjalt kätte nii rahalises kulus kui eludes.

Müüt number 5: eraettevõtted oskavad kõige paremini rakendada tervishoiuga seotud tehnoloogiat. Riigid, kes usaldavad oma tervishoiusektori integreerimise erafirmadele, jäävad teistel sabas sörkima. E-tervise rakendamiseks on vaja riiklikku juhtimist ja rahastamist.