Digitaalsest terviseloost perearstidele

Marika Kusnets

1. aprillil peeti Olümpia konverentsikeskuses digitaalse terviseloo (DTL) infopäeva esmatasandi meedikutele. E-tervise Sihtasutuse juhatuse liige Madis Tiik avas ürituse naljapäevale kohaselt, teatades, et projekt on rahanappuse tõttu seisatatud.

150 päeva stardini

Oma ettekandes “DTL – 150 päeva stardini” tutvustas Madis Tiik E-tervise Sihtasutuse tegevusvaldkondi ja eesmärke. Digitaalse terviseloo puhul rõhutas ta süsteemi efektiivsust, kvaliteedi paranemist, mugavust ja lisavõimalusi. Muu hulgas rääkis ta meditsiinitarkvara arengukäigust ja liidestumiseks vajalikest tegevustest. Kõigepealt tuleb sõlmida liidestumisleping E-tervise Sihtasutusega, korraldada personali koolitust ja muuta töökorraldust ning esitada tarkvara arendajale tellimus. Madis Tiigi sõnul on valmimas infovoldik patsiendile ja heade tavade juhend meedikutele, mis annab põhjaliku ülevaate e-terviseloost, et osataks vastata patsiendi küsimustele.

Katsetaja kogemus haiglas

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) arendusjuht Peeter Ross kõneles terviseinfosüsteemi katsetamisest ja digitaalsete dokumentide eelistest. ITKs on infosüsteemi rakendatud alates 1992. aastast. Keskhaigla hooned paiknesid toona 5–6 eri aadressil, ent omavahel oli vaja suhelda ja ühenduses olla. Selleks sobis digiloo katseprojekt suurepäraselt. Juba praegu saavad perearstid näha oma nimistu patsientide andmeid. Patsientidelgi on juurdepääs oma andmetele ID-kaardiga sisse logides. Palju kõhklusi ja kahtlusi on tekitanud patsiendi võimalikud reageeringud oma terviseandmete nägemisele. Peeter Rossi hinnangul pigem küsitakse, miks neid andmeid nii vähe on. ITK arendusjuht kinnitas, et nende kogemus on küll positiivne, inimesed on oma terviseandmetest huvitatud.

Katsetaja kogemus PAKis

Järveotsa Perearstikeskuse juhataja Virge Ottis andis oma ettekandes ülevaate digiloo plussidest ja miinustest perearsti vaatevinklist. Keskuses on kogu info olnud digitaalne juba neli aastat. Seal kasutatakse Perearst2 programmi. Virge Ottise arvates peaks olema 2–3 eestvedajat, kes vajaduse korral aitavad ja õpetavad. Perearsti sissekanded peavad olema läbi mõeldud ja korrektselt vormistatud, sest neid näevad ka teised kolleegid ja patsiendid. Samal ajal lihtsustab digitaalne keskkond arstide omavahelist suhtlust ja toimib praegusest märksa operatiivsemalt. Digitaalne terviselugu lihtsustab kõikvõimalikku aruandlust, nii et arstidel jääb rohkem aega arstlikuks tegevuseks. Virge Ottis lausus, et digiretsepti käivitudes ei pea arst plangile märkima enam soodustust – see võiks olla arstidele oluline präänik. Tema meelest aitaks arsti tööaega optimaalsemalt kasutada ka digiregistratuuri käivitumine.

Meditsiinitarkvara tutvustus

Gennet Labi esindaja sõnul kasutavad HIS ESTER 3.4 praegu 3 keskhaiglat (ITK, Pärnu Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla) ning 11 üldhaiglat, ka taastus ja hooldusravi haiglad on hakanud tasapisi liituma. Oma toodangut tutvustasid Arvi Sinisalu ja Rein Kull Medisoftist, Alar Kaljuste Watsonist, Jaan Kivaste Oüst Pärnu Raal, Kaupo Kuusk Connected OÜst ja Aleksander Kormiltsõn Medicumist. Infopäeval osalenud said eri firmade meditsiinitarkvara ka kohapeal testida ja tellida.