E-terviselugu perearsti pilgu läbi

Eelmise aasta viimastel päevadel võttis Riigikogu vastu tervishoiu teenuste korraldamise seaduse muudatused; arstide omavahelises vestluses nimetatakse seda ka e-tervise seaduseks. Uue seadusega on reguleeritud mitmeid olulisi aspekte arstide ja patsientide suhetes ning loodud seadusandlik baas digiregistratuuri ja digiretseptide rakendamiseks ning digipiltide vaatamiseks.

Tänapäeval on digitaalne maailm Eestis reaalsus: 97% pangaülekannetest tehakse Interneti kaudu, toimivad e-valimised ning laeva- ja lennukipileteid saab broneerida ja osta otse Internetist. Samal ajal tuleb arsti juurde pääsemiseks tabada registraatorit hetkel, kui ta ei tegele teise patsiendiga, või siis, kui telefon ühendatakse. Digiregistratuur võimaldab igal inimesel 24 tundi ööpäevas broneerida endale aeg arsti juurde ning isegi võrrelda tervishoiuasutuste järjekordi ja valida endale lühima ooteajaga arsti vastuvõtt.

Digiretseptiga saab inimene tulevikus ravimid kätte isikukaardi abil omale meelepärasest apteegist ning just siis, kui tal on seda kõige kiiremini vaja. Digiretseptide väljaandmist on võimalik siduda mobiiltelefoni SMSi meeldetuletussüsteemiga ning saavutada järjepidevas ravis uus kvaliteet. Sageli ägenevad haigused just siis, kui ravim ununeb võtmata või kui retsepti pikendamine on ebamugav ja aeganõudev. Arstina on mul eriti hea meel digipiltide süsteemi üle, mis perearstisüsteemis juba töötab ning võimaldab laua tagant tõusmata vaadata Eesti eri paikades tehtud röntgenuuringute vastuseid koos patsiendiga otse vastuvõtu ajal. Praegu ei ole pildipangas hoitavatel uuringutel juures selgitusi, kuid need on olemas Ida-Tallinna Keskhaigla süsteemis.

Seoses andmete edastamisega e-terviseloosse peaks tulevikus elektrooniliselt liikuma kiirabi ja haigla väljavõtted, muud uuringud ning analüüside vastused. Olemasolevad andmed peaksid vähendama uuringute dubleerimist ning andma raviarstile rohkem infot, et otsustada ravitaktika üle.

E-terviselugu on minu arvates huvitav ja perspektiivikas projekt, kuid lahendamata on mitu olulist aspekti. Eesti Arstide Liidu kartus, et keegi hakkaks e-terviselukku kantud andmeid kuritarvitama ning inimestega manipuleerima, on minu arvates pigem teoreetiline.

Tõsisem probleem tekib, kui arstid otsustavad, et nad ei  liitu e-terviselooga, sest e-terviselugu võib tekitada kohtuskäike ning arste hakatakse raviotsuste eest karistama. Eraarstid ei soovivat e-terviselooga ühineda, sest see ei tagavat patsiendi privaatsust. Tõsine probleem on seegi, et e-terviselukku koondatud andmed hakkavad lumepallina kasvama ning nende hoidmine ja ladustamine läheb iga aastaga üha kallimaks. Perearstidena tuleb meil kõigil oma eelarvet lugeda ning praegu ei ole riik perearstidele ette näinud raha e-terviselooga liidestumiseks, samuti ei arvesta haigekassa poolt makstav IT komponent kõiki tekkivaid kulusid.

On üks maailmas tõestatud tee, kuidas e-terviselugu seisma panna ning millele ei suudeta lahendust leida ka aastasadadega – nimelt kui hakatakse vaidlema selle üle, kas e-terviselooga liitumine on vabatahtlik või mitte; kes milliseid andmeid vaadata tohib  ning kes neid ja mis alustel keelata võib. Asja on veel kuidagi võimalik lahendada arstide seas, aga kui lisanduvad sõjaväemeedikud, kohtuorganid, pangad või poliitikud, siis võime e-tervisloo unustada aastateks.

Olen e-terviseloo arengu suhtes üldiselt positiivselt meelestatud ning ootan põnevusega tekkivaid IT-lahendusi. Hüpe peaks olema võrreldav sellega, kui käsitsi kirjutatud retseptide asemel hakkasime kasutama arvutist prinditud retsepte. Usun, et keegi meist ei soovi tagasi käsitsi retseptide kirjutamise aega.