E-meditsiin Euroopas

E-meditsiin Saksamaal

11. ja 12. oktoobril toimus Saksamaal „2ⁿd European Conference on eHealth”, mille korraldas Oldenburgis tegutsev OFFIS instituut, kus ühe suunana töötatakse välja e-meditsiini lahendusi. Eestist käis konverentsil Celsius Healthcare arendusjuht Siim Nahkur.

„E-tervis täidab lõhe patsiendi ja tervishoiu vahel, mis on tekkinud kiiresti vananevas ühiskonnas. Tulemuseks on uus kvaliteet koos parema kvaliteedikontrolliga,” rääkis oma avakõnes professor doktor Reto Weiler Oldenburgi ülikoolist. Teine avakõneleja, OFFISi juhataja professor doktor Wolfgang Nebel tõi esile Saksa ühiskonda ootava probleemi – kui tänapäeval on ühe üle 64aastase inimese kohta neli tööjõulist inimest, siis 30 aasta pärast on ühe pensionäri kohta kaks tööjõulist inimest. Selline demograafiline nihe muudab nii tervishoiusüsteemi kui ka ühiskonda tervikuna ning tehnoloogia parem kasutamine on ainus võimalus ohjata tervishoiusüsteemi kasvavaid kulusid.

Üks konverentsi peaesinejaid oli Genfi ülikooli haigla juures töötav radioloog doktor Osman Ratib, kes on Californias UCLAs töötades koos kolleegidega välja arendanud OsiriX vabavara, mis on viinud MRI kasutamise täiesti uuele tasemele. Loodud tarkvara on sarnaselt Linux operatsioonisüsteemiga avatud lähtekoodiga – selle arendamises saavad kõik huvilised kaasa rääkida ja oma ettepanekuid teha. Praegu kasutab seda tarkvara juba 15 000 radioloogi kogu maailmast, otsese arendamisega tegeleb küll veidike vähem. OsiriX võimaldab teha ülikvaliteetseid pilte inimkehast (2D ja 3D), filmida liikuvaid organeid, nagu südant (4D), ning täiesti uudne on 5D lahendus, kus liikuvale 4D pildile lisandub veel funktsionaalne dimensioon (Cardiac-PET-CT). Peale selle on võimalik erinevaid funktsioone mugavalt kombineerida, kolleegidega pildimaterjali jagada ja pildimaterjali isegi kaasaskantavasse i-Podisse laadida.

Kaks huvitavat ettekannet tuli Austraaliast, kus meditsiini eripära on patsientide kaugus terviseasutustest. Näiteks on Queenslandi osariigi territoorium 1,7 miljonit ruutkilomeetrit ning paljud asulad jäävad väga kaugele suurematest linnadest. Kuidas teha arstiabi kättesaadavaks kaugemal olevatele patsientidele? Peter Eklund Wollongongi ülikoolist tutvustas ühele Austraalia perearstikeskusele loodud e-meditsiini lahendust ePOC (Electronic Point of Care), kus arst või õde sisestab vaatlusandmed patsiendi juures pihuarvutisse (PDA) ja hiljem laetakse need kontoris olevasse tsentraalarhiivi, kus patsiendi erinevatest näitudest moodustub arhiiv, mida analüüsib arvuti, mis andmete erinevuse puhul teavitab sellest automaatselt arsti. Idee iseenesest on lihtne, kuid valitud tehnoloogia (pihuarvuti) on peaaegu turult kadumas ega ole seetõttu konkurentsivõimeline. Sama monitooringut saaks teha ka sülearvuti või targema telefoni abil. Šveitsis asuva Fribourgi ülikooli juures töötav Marco Savini oli koos kolleegidega välja arendanud sarnase lahenduse, kuid just mobiiltelefoni jaoks ja patsiendi suurema omaosalusega. Nii saadavad patsiendid eSana projekti raames oma igapäevaseid tervisenäitajaid mobiili vahendusel tsentraalserverisse, kus neid analüüsib programm, mis saadab seejärel patsiendile vastuse või anomaalia korral võtab arvuti ise ühendust arstiga, kes saab siis juba ise selgitada patsiendi andmete kõikumise põhjused.

Austraalia kauglahendustest jäi silma veel Queenslandi Ülikooli Kuninglikus Lastehaiglas töötava Nigel R. Armfieldi ettekanne väga loovatest e-lahendustest pediaatrias. Kuna Queenslandis jäävad paljud kohad lähimast lastehaiglast 500 kilomeetri kaugusele, siis töötati välja robotikujuline (et meeldiks lastele!) telemonitooringu seade. Robot Roy nimeline seade on telemeditsiinisüsteem, mis on kõikjale (ka voodi kõrvale) transporditav seade, nii et lastearst saab väikese patsiendiga suhelda ekraani vahendusel. Kuna robot töötab WiFi vahendusel, ei pea teda kaabliga Internetti ühendama. Lisaks robotile kasutavad Austraalia lastearstid NEMOt (Neonatal Examination and Management Online), et monitoorida vastsündinuid suurte kauguste tagant. NEMO on telemeditsiinisüsteem, kus spetsiaalse ja kergesti kohale transporditava kuvöösi külge on kinnitatud kaamerad, nii et lastearst saab lisaks reaalajas andmete monitooringule ka reaalajas pildi. Projekti käigus tehtud uuringute kohaselt suudavad arstid sellise telemeditsiini lahenduse vahendusel pakkuda peaaegu niisama head neonataalset järelevalvet kui arstid sünnitusmajas kohapeal.

Igal aastal saab Euroopas insuldi 575 000 inimest, kellest 20% sureb esimese kuu jooksul ja 37% esimese aasta jooksul. 64% ellujäänutest vajab esimese aasta jooksul pidevat arstiabi ning 70% ellujäänutest jääb pikaks ajaks halvatuks. Insult on Euroopas üks kulukamaid haigusi, insuldi ravikulud küündivad 34 miljardi euroni. Mercč Müller-Gorchs tutvustas Saksamaal Karlsruhes tehtud uuringut, kus moodsa infotehnoloogia abil proovitakse vähendada insuldi mõju tervishoiusüsteemile. Insuldi puhul on oluline reageerimiskiirus – iga ravita tund pärast insulti hävitab niisama palju närvirakke kui 3,6 aastat vananemist. Väljatöötatud projekt Insuldiingel vähendab patsiendi hospitaliseerimisele kuluvat aega nii, et kiirabi valmistab kogu patsienti puudutava info haigla jaoks ette, et kohapeal oleks patsiendi saabumiseks kõik valmis. Kohapealset ülikooli esindas Andreas Thiel, kes rääkis Euroopa Liidu finantseeritavast projektist RIDE, mille eesmärk on leida semantiliselt ühtne keel meditsiini ja tehnoloogia vahel, et erinevad osalised Euroopa meditsiinis kasutaks ühtset meditsiini- ja IT-terminoloogiat kõigis oma tegevustes. Sellise üleeuroopalise metakeele loomine näib üsna võimatu ülesandena, kuna isegi Saksamaa tervishoiusüsteemi eri osades ja eri liidumaades on kasutusel erinevad tähistussüsteemid. Siin võib peituda tegelikult Eesti võimalus – väikese ja ühtse territooriumina saame rakendada ühtseid e-meditsiini süsteeme kiiremini ja kergemini kui meie suured Euroopa naabrid.

E-meditsiin Austrias

22.–25. oktoobrini toimus Austrias konverents „The World of Health IT”, kus põhirõhk oli haiglate töö parandamisel infotehnoloogia arenduse kaudu. Eestist käis konverentsil Perearstide Seltsi ja sihtasutuse E-Tervis juhatuse esimees Madis Tiik.

Euroopa komisjoni esindanud Ilias Iakovidis kõneles oma ettekandes e-tervise ees seisvatest ülesannetest Euroopas. Mõned faktid: aastaks 2050 on vanurite hulk Euroopas kahekordistunud; Euroopa Liidu keskmine kulutus tervishoiule jõuab aastaks 2020 16%ni SKPst; tervishoiu valdkonnas töötab 9,3% tööjõulisest elanikkonnast. Kõigile neile probleemidele suudab Euroopa tervishoiusüsteem vastu seista ainult kvalitatiivse hüppega tehnoloogia, oskuste ja juhtimise valdkonnas.

Ilias Iakovidis tõi esile, kui palju säästab e-tervis raha. Riiklikud e-terviseinfosüsteemid säästavad Taanile 80 miljonit ja Tšehhile 60 miljonit eurot aastas. E-retsept suurendab patsientide ohutust ning säästab Rootsile 70 miljonit eurot aastas. Inglise haigekassa arendatav HNS Direct Online toetab patsiente, aitab vältida mittevajalikke hospitaliseerimisi ja nõustab patsiente elustiili valikul. Süsteem aitab NHSil säästa 110 miljonit eurot raviteenuse raha aastas.

Baudouin Lejeune firmast Deloitte rääkis paari haigla näitel e-tervise süsteemi edukast rakendamisest. Ta tõi näiteks Ambroise Pare haigla Belgias, kus üleminek e-süsteemile oli vabatahtlik ja kestis kuus kuud. Kuna arstid tulid uuendustega kaasa, rakendati uus süsteem edukalt ning tulemused olid kohe näha: sekretäride hulk vähenes kuueteistkümnelt seitsmele ja arhiiviassistentide hulk kaheksalt kahele; radioloogiafilmidele tehtav kulutus vähenes 400 000 eurolt 12 000 euroni aastas; paberikuludelt säästeti 75 000 eurot aastas. Süsteemi rakendamise kulud teeniti tagasi kahe esimese aastaga. Edu põhjusteks pidas B. Lejeune kasutajasõbralikku integratsiooni, haigla töötajate arvestamist, pragmaatilisi lahendusi ja süsteemi lihtsusi.

Madis Tiigi sõnul on e-tervisesse tehtavate investeeringute puhul tihti nii, et saadav kasu ei väljendu otseselt seal, kuhu on investeeritud, vaid süsteemi mõnes teises osas, mis tänu tehnoloogiale on muutunud tõhusamaks. Kõige keerulisemaks osutub tihti just arstide kaasamine – kogu süsteem peab toetama arsti vajadusi ja saama kohese positiivse vastuvõtu. Siingi on Eestil oma väiksuse tõttu suur eelis. Näiteks on Itaalias, Saksamaal ja Rootsis tervishoiusüsteem igas kohalikus regioonis arenenud eri suunas, mistap on väga keeruline leida ühist keelt riikliku tervishoiusüsteemi sees. Luis Alegre Ibsalutist ja Dirk Colaret Agfa Healthcare’st rääkisid Prantsusmaa Alpides asuva Rhone’i piirkonnas kasutusele võetud e-laboriteenusest. Kui Eestis on 10–15 laborit, kuhu perearstid saadavad analüüse, siis  Prantsusmaal kasutatav Bioserveuri lahendus on keskne server, mis vahendab arstide päringuid eri laboritesse. Perearstid suhtusid esialgu uude lahendusse kriitiliselt, süsteemiga liitus vaid 49% Rhone’i piirkonna perearstidest, kuid kuna 72% arstidest oli teenusega rahul, muutus teenus aja jooksul üha populaarsemaks. Lisaks elahendusele loodi telefonikeskus, kus arstid said nõu küsida telefonitsi. Praegu saadetakse selles piirkonnas laboriandmeid Bioserveuri kaudu 80 000 faili aastas ning seda kasutab juba 80% selle piirkonna arstidest.

Doncasteri ja Bassetlawi Haigla apteegi ja meditsiini juhtimise kliiniline direktor Andrew Baker rääkis oma ettekandes e-retsepti mõjust raviprotsessile. Uuringud on näidanud, et 5–6% hospitaliseerimistest on seotud ravimite vale manustamisega, millest 1% lõpeb fataalselt ja 12% kordadest on tulemuseks patsiendi eluohtlik olukord. Vigade põhjused on puudulikud teadmised ravimist (30% juhtudest), puudulikud teadmised patsiendist (29%), valed kalkulatsioonid (17,5%) ning  puudulikud teadmised ravimite valikust (23%). A. Baker toonitas, et e-retpset koos on-line toetusega võib vähendada tõsiste vigade hulka 55% võrra.

Canada Health Infoway juht Richard Alvarez tutvustas Kanada edusamme e-tervises. Kanada on küll üks maailma juhtivaid riike e-tervise lahenduste rakendamises, kuid arenguruumi on sealgi.  Igal aastal kirjutatakse paberile info 100 miljoni arstikülastuse kohta, 400 miljonit retsepti ning 500 miljonit labori ja radioloogia testitulemust. Järk-järgult liigutakse siiski täielikult digitaalse lahenduse poole. Kanadas on rakendatud Eesti digilooga sarnast EHR (Electronic Health Record) lahendust, mille tulemusena on paranenud arstiabi kättesaadavus, kvaliteet ja tootlikkus. Tänu riiklikule e-tervise süsteemile säästab Kanada 6–7 miljardit dollarit aastas.

E-meditsiinist haiglajuhi pilguga

Oma muljeid Austrias toimunud konverentsist „The World of Health IT” jagab Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik.

Minu jaoks oli konverents küllaltki silmiavav just e-meditsiini prioriteetsuse poolest Euroopa Liidus ja seda mitte ainult ELi juhtorganite, vaid ka riikide ja tervishoiuteenuste osutajate tasemel. Kui Eestis nähakse kasvavate tervishoiukulutuste talitsemise ainukese päästerõngana endiselt üksnes aktiivravihaiglate arvu vähendamist ja tehnoloogilise arengu korraldamist, siis Euroopa panustab juba järgmisel tasemel, s.o kuidas kasutada IT-d tervishoiukulude kasvu ohjamisel, teenuse kvaliteedi ja selle kättesaadavuse parandamisel, ohutuse tagamisel jne.

Muljet avaldasid konverentsi raames toimunud messil pakutavate e-meditsiini rakenduste väljakujunenud standardsus, diapasoon ja funktsionaalne tase alates täisfunktsionaalsetest haiglainfosüsteemidest kuni teenuse ohutusele, erinevate meditsiiniseadmete andmevahetusele või näiteks teadmiste- kogemuste talletamisele ja vahendamisele orienteeritud spetsiifiliste lahendusteni, mida saab integreerida juba olemasolevate süsteemidega.

Kuigi Eesti haiglates panustatakse infosüsteemide arendusse üha enam, jäi mulle mulje, et Euroopa tervishoid areneb kiiremini just e-meditsiini tootearenduse poolelt. Arvestades haiglate viimasel ajal paranenud investeerimisvõimekust, võiksime infosüsteemide arenduste soetamise asjus julgemalt ka raja taha vaadata ning mitte üritada jääda lootma kõiges ainult kohalike IT-firmade potentsiaalile, eriti kui mujal on asjad juba valmis tehtud. Positiivse näite kiire arengu ja koostöö kohta võib Eestis tuua meditsiiniliste piltide digitaalse arhiivimise vallas. Sarnaseid võimalusi on palju.

Eesti unikaalsus peitub tema väiksuses ja arenenud telekommunikatsioonialases infrastruktuuris, mis peaks olema atraktiivne suurtele IT-korporatsioonidele, et katsetada ja lihvida oma üleriiklikke või regionaalseid e-meditsiini arendusi. Olgem siis kavalad ja kasutagem seda ära. Kui riik otsib tervishoiu arendamisel  prioriteete, siis e-meditsiin võiks olla üks koht, kuhu panustada – loomulikult lisaressurssi!