Sotsiaalministeerium: Digiretsept apteegiuksi ei sule

Sotsialaministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normeti sõnul esitavad juba täna kõik apteegid andmed oma retseptide kohta haigekassale elektroonselt. „Apteekidele on see kiirem ja mugavam viis soodusravimite kompensatsiooni saada. Seega on tegelikult arusaamatu, miks digiretsepti pärast peaksid apteegid uksi kinni hakkama panema, kui neil juba täna on interneti kasutamise võimalused olemas,” ütles Normet.

Neile apteekidele, kes ei suuda osta spetsiaalset ja tööd oluliselt kiirendavat tarkvara, on riik mõelnud ja loonud võimaluse kasutada retseptikeskuse teenuseid üle X-tee. Seega piisab vaid interneti püsiühendusest. Valdaval enamusel apteekidest on nii riist- kui tarkvara olemas.

Normet lisab, et digiretsepti piloteerides ongi oluline saada kasutajatelt tagasisidet. Seetõttu katsetatakse süsteemi järk-järgult, et lahendada iga uue mahuka infosüsteemiga paratamatult esilekerkivad probleemid sujuvalt enne üle-Eestilist üleminekut e-retseptile. „Kindlasti ei saa digiretsepti üle-Eestilise käivitumise järel ühe retseptiravimi müügiks kuluv aeg olla pikem kui praegu. Täna tuleb apteekril käsitsi kõik paberretseptil olevad andmed ükshaaval arvutisse toksida ning vahel enne seda ka arsti käekirja dešifreerimisele aega kulutada”. „Digiretsepti eesmärk on säästa apteekrite tööaega retseptiravimite müügil ja võimaldada neile patsientide kiiremat teenindamist. Testperioodi jooksul tuleb ka süsteemi selliselt arendada, et need eesmärgid saaks täidetud,” lisas Ivi Normet.

Apteekide esindajate hinnangul läheb ühele apteegile retseptikeskusega liidestumine maksma ligikaudu 10 000 krooni (kui ei ole arvutit) või 4000 krooni (olemasoleva infosüsteemi täiendamine), mis on üle pakutud. Arvutused näitavad, et ühe apteegi eeldatavad kulud on mõnesaja krooni ringis kuus. Samas võidetakse oluliselt ajas ja mugavuses ning ka kõige väiksemate apteekide käive ulatub aastas miljoni kroonini.