Hanna Pohjonen: Eesmärgiks on luua moodne e-tervise ühiskond

Eestis tehtud uuringud näitavad, et inimestel on erinevad hirmud seoses Digiloo  rakendumisega. Kuidas on patsiendi privaatsusega seotud probleeme lahendatud teistes riikides?

Privaatsus ja turvalisus peavad olema osa iga e-tervise platvormi rakendamisest. Infole pääsevad ligi ainult need inimesed, kes omavad selleks õigust. Kõik ligipääsu omavad inimesed peavad omakord läbima autoriseerimise protsessi. Professionaalid pääsevad infole ligi ainult siis, kui infopäring on patsiendi hüvanguks ja mõistagi jääb kõikidest tegevustest süsteemi maha jälg.

Mida oleks Eestil mujalt õppida?

Eesti Digiloole sarnaseid süsteeme rakendatakse paljudes riikides nagu näiteks Leedus, Soomes, Rootsis ja Hollandis. Lähenemised on erinevad, kuid eesmärgid on samad. Kõige olulisem õppetund on see, et tuleks lähtuda rahvusvahelistest standarditest, sest muidu ei ole rakendatava süsteemi eluiga pikk. Kui ei lähtuta standarditest, kujuneb takistuseks erinevate süsteemide ühildumine riigisiseselt ja rahvusvaheliselt, ka rakendusaeg ja –kulud lähevad ülemäära suurteks.

Milliseid e-tervise projekte olete juhtinud?

Olen meditsiini-IT konsultant ja töötanud 20 erinevas riigis just suurte ja riiklike e-tervise projektidega. Minu töö sisuks on põhiliselt kõrgema juhtkonna konsulteerimine. Viimasteks projektideks olid Hollandi rahvuslik mammograafia skriiningu projekt ja Pariisis läbiviidud digipildi projekt.

Eesti Digilugu – milline on positiivne mõju ja millised on suurimad ohud?

Kõige positiivsem on see, et paraneb patsientide nõustamise kvaliteet, nõustamine on kiirem, väiksema arvu vigadega ja lõppkokkuvõttes soodsama hinnaga. Suurimaks ohuks on autoriõigustega seotud valdkond, mis võib oluliselt aeglustada kogu rakendumisprotsessi.

Mõned Eesti arstid arvavad, et süsteem on patsientide jaoks hea, kuid arstile tähendab see lisatööd. Kas nii on ainult alguses?

Süsteem võib tekitada lisatööd, kuid samal ajal säästab ta palju aega. Heaks näiteks on kattuvate uuringute ja testide arvu vähendamine, sest kogu info on tervishoiuasutustele saadaval.

Kas süsteem muudab traditsioonilisi suhteid arsti ja patsiendi vahel?

Jah, süsteem keskendub patsiendikesksele ravile ja hästiinformeeritud patsientidele, kes võivad ka ise oma infot vaadata.

Avate 2009. aastal Tehnomeedikumis e-tervise õppekava. Millised on ootused, milliseid spetsialiste me vajame?

Meie eesmärgiks on luua moodne e-tervise ühiskond, mis pakub kliinilisi teenuseid professionaalidele, patsientidele ja kodanikele. Me vajame kliinilisi-, tehnilisi-, õiguslikke- ja finantseksperte sel alal.