Toimus digitaalse terviseloo infopäev

150 päeva stardini

“Sellele vaatamata võiks e-terviseloost natukene rääkida, kui te kohe minema ei kiirusta,” jätkas Tiik. Oma ettekandes “DTL – 150 päeva stardini” tutvustas ta E-tervise Sihtasutuse tegevusvaldkondi ja eesmärke. Digitaalse terviseloo juures rõhutas esineja süsteemi efektiivsust, kvaliteedi paranemist, mugavust ja lisavõimalusi.

Samuti rääkis Madis Tiik meditsiinitarkvara arengukäigust ja liidestumiseks vajalikest tegevustest. Kõigepealt tuleb sõlmida liidestumisleping E-tervise Sihtasutusega, läbi viia personali koolitus ja muuta töökorraldust ning esitada tarkvara arendajale tellimus.

“Valmimas on infovoldik patsiendile ja heade tavade juhend meedikutele, mis annab põhjaliku ülevaate e-terviseloost – et osata patsiendi küsimustele vastata,” sõnas Madis Tiik.

Piloteerija kogemus haiglas

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) arendusjuht Peeter Ross rääkis terviseinfosüsteemi piloteerimisest ja digitaalsete dokumentide eelistest.

ITK-s on infosüsteemi rakendatud alates 1992. aastast. Keskhaigla hooned paiknesid toona 5-6 eri aadressil – kuidagi oli vaja omavahel suhelda ja ühenduses olla. Selleks sobis digiloo pilootprojekt suurepäraselt. Juba praegu saavad perearstid näha oma nimistu patsientide andmeid. Ka patsientidele on olemas juurdepääs oma andmetele ID-kaardiga sisse logides.

Palju kõhklusi ja kahtlusi on tekitanud patsiendi võimalikud reageeringud oma terviseandmete nägemisele. Peeter Rossi hinnangul pigem küsitakse, miks neid andmeid nii vähe on. “Meie kogemus on küll positiivne. Inimesed on huvitatud oma terviseandmetest,” kinnitas ITK arendusjuht.

Piloteerija kogemus PAK-is

“Meil on kogu informatsioon digitaalne juba neli aastat. Kasutame Perearst2 programmi. Kindlasti peaks olema 2-3 eestvedajat, kes vajadusel aitavad ja õpetavad,” nentis Järveotsa Perearstikeskuse juhataja Virge Ottise, kelle ettekanne andis ülevaate digiloo plussidest ja miinustest lähtudes perearsti vaatevinklist. Arvestada tuleb ju sellega, et siis näevad perearsti sissekandeid ka teised kolleegid ja patsiendid – enam ei saa teha suvalisis sissekandeid, need peavad olema läbi mõeldud ja korrektselt vormistatud. Samas lihtsustab digitaalne keskkond arstide omavahelist suhtlust ja toimib praegusest tunduvalt operatiivsemalt. Samuti lihtsustab digitaalne terviselugu kõikvõimalikku aruandlust – tohtritel jääb rohkem aega arstlikuks tegevuseks.

“Digiretsepti käivitudes ei pea arst blanketile märkima enam soodustust – see võiks olla tohtritele oluline präänik,” märkis Ottis, kelle hinnangul aitaks arsti tööaega optimaalsemalt kasutada ka digiregistratuuri käivitumine.

Meditsiinitarkvara tutvustus

HIS ESTER 3.4 kasutavad praegu 3 keskhaiglat (ITK, Pärnu Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla) ja 11 üldhaiglat, ka taastus- ja hooldusravi haiglad on hakanud tasapisi liituma, märkis Gennet Labi esindaja.

Oma toodangut tutvustasid veel Arvi Sinisalu ja Rein Kull Medisoftist, Alar Kaljuste Watsonist, Jaan Kivaste OÜ-st Pärnu Raal, Kaupo Kuusk Connected OÜ-st ja Aleksander Kormiltsõn Medicumist.

Infopäeval osalenud said erinevate firmade meditsiinitarkvara ka kohapeal testida ja tellida.