E-tervis – kas piits ja präänik käsikäes?

Nende perearstide jaoks, kes praegu juba kasutavad arvutit, sisestavad ravilugusid, nende jaoks muutub kõige vähem. Aga neile, kes kasutavad veel paberkaarte, muutub kindlasti päris palju. Pisut muutub programmi akna väljanägemine, tuleb natukene rohkem lahtreid ja nuppe. Juurde tuleb seegi, et arst peab ennast ID-kaardiga identifitseerima. Digiloo puhul ei pea aasta lõpus enam eraldi statistikat esitama – loodame, et juba alates 2010.aastast. See peaks olema tohtritele küll eriline präänik. Lihtsustub ka arstide omavaheline suhtlemine, nii perearsti ja eriarsti vahel kui ka perearstidel omavahel.

Kas digiretsept saab olema oluliselt teistsugune võrreldes praegusega paberkandjal?

Digiretseptile ei kirjuta arst enam soodustust, seda teeb kesksüsteem. Arst märgib digiretseptile diagnoosi, ravimi ja annustamise. Paberretsept jääb ka alles, samasugune nagu ta praegu on ja seda ennekõike just  koduvisiidi tarbeks. Rohelisele paberblanketile tuleb perearstil ikka endiselt soodustus märkida.

Kas dokumente jääb ka vähemaks?

Seni on olnud sadu erinevaid saatekirju. Nüüd on e-tervise sihtasutus nad standardiseerinud, jäänud on vaid kümmekond eri formulari.

Mis hakkab toimima 1. septembrist?

Septembrist peaksid hakkama liikuma statsionaarne epikriis, ambulatoorne epikriis, saatekiri, retsept, lapse arengu jälgimise kaart, haiglaravi alustamise ja lõpetamise teatis. Tasapisi neid täiendatakse ja lisatakse uusi funktsioone.

Digiregistratuuril on mitu eelist. Perearst teeb saatekirja, mis läheb saatekirja keskusesse ja patsient saab endale ise aja kinni panna eriarsti juurde või uuringule. Ka võimaldab digiregistratuur selekteerida patsiente erakorralisuse kategooriate kaupa – erakorraline, kiire ja plaaniline patsient. Patsiendile avanevad ainult plaanilised ajad, arst näeb ka erakorralisi ja kiireid aegu.

Pilt: Vaata Maailma SA