Maailma tervisekongress: tervis ei ole kulu, vaid investeering

Saksa riigisekretär tervishoiu alal dr. Klaus Theo Schröder (pildil) tõi välja, et tervishoid on Saksamaa suurim tööstusharu. Tervishoius töötab 4,3 miljonit inimest, mis moodustab 11% tööealisest elanikkonnast. Tervishoiu osa Saksamaa SKP-st kasvab veelgi - viimastel aastatel on tervishoius töötavate inimeste hulk kasvanud 200 000 inimese võrra.

„Meditsiini kulutatud raha ei ole mitte ainult kulu, vaid investeering tulevikku,” ütles dr. Schröder oma ettekandes. Kõige olulisemaks pidas ta erinevaid preventsiooni programme, mis kaasaks patsiente ja muudaks nad oma tervise suhtes aktiivseteks.

Princetoni Ülikooli majandusteaduste professor Uwe Reinhardt püüdis kummutada eksiarvamust nagu meditsiin oleks alati kulu. „Miks arvatakse, et kui McDonald’s müüb hamburgereid, siis on see SKP kasv ja samas meditsiin läheb alati kirja kui kulu? Kui inimesele pannakse uus puusaliiges, siis see inimene on ju ühiskonna jaoks tunduvalt kasulikum kui enne. Meditsiin ei ole kulu, vaid investeering,” rääkis Reinhardt.

Hollandi tervise-, heaolu- ja spordiminister dr. Ab Klink tõi Hollandi suurima probleemina välja töötajate puuduse tervishoiu sektoris. „Sul võib olla triljoneid dollareid, kuid kui sa ei leia õigeid inimesi, siis ei suuda sa tervishoiuteenust pakkuda,” rääkis Klink. Parima lahendusena tööjõupuudusele nägi ta just tehnoloogia laialdasemat kasutuselevõttu. Tööjõupuuduse illustreerimiseks tõi Uwe Reinhardt näite oma kodusest Californiast, kus meditsiiniõed võivad mõnikord saada paremat palka kui lastearstid.

Poola tervishoiuminister dr. Ewa Kopacz tõi Poola suurima kitsaskohana välja arstide madalad palgad. 70% tervishoius töötavatest inimestest on üle 45-aastased. Noored on ära läinud ja põhjuseks ei ole tööpuudus. Poola nooremarstide palgad olid enne viimast palgatõusu väiksemad Poola keskmisest palgast.

Venemaad esindas Samaaria regiooni tervishoiu- ja sotsiaalminister dr. Kulishenko, kelle sõnul tabas Vene tervishoiusüsteemi krahh 1990. aastatel. Kui enne seda võis Venemaa kiidelda Euroopaga sarnaste tervisenäitajate poolest, siis järgneva kümnendiga muutus kõik. Probleemideks on arstiabi kehv kättesaadavus, madal kvaliteet, arstide madalad palgad, jne. Kuid Venemaa kiire majanduskasv on jõudnud ka tervishoidu – tervishoiu osa föderaaleelarves suurenes viimasel aastal 3-4 korda, palgad kahekordistusid ja vana tehnika on väljavahetatud 40-80% osas.

Eestit esindas Berliinis sotsiaalministeeriumi tervishoiu asekantsler dr. Ivi Normet, kes tõi Eesti suurima ülesandena välja e-tervise rakendamise. Normeti sõnul aitab e-tervis kiirendada raviprotsessi ja tagada paremat kvaliteeti. Uwe Reinhardt küsis Ivi Normetilt ka seda kui palju e-tervise rakendamine Eestile maksma läheb. „Ei tahaks öelda konkreetset numbrit, kuid see läheb kallimaks kui esialgu planeerisime,” vastas Normet.

Siim Nahkur, Berliin