Euroopa tervishoiu suurim ülesanne lähiaastatel on E-tervise edukas rakendamine

Konverentsil osaleb üle 600 tervishoiu tippjuhi viiekümnest riigist, Eestit esindab diskussioonis Ivi Normet sotsiaalministeeriumist. Neli põhilist teemat, mis tulevad  Berliinis käsitlusele on kroonilised haigused, e-tervise projektid, kuluefektiivsem ravi ja üleüldine ravikvaliteet.

Konverentsi avas BT Health tegevjuht Patrick O’Connell, kes oma ettekandes tõi välja olulised trendid meditsiinivaldkonnas lähiaastatel. Meditsiinil on oluline koht Euroopa Liidu majanduses - 9% Euroopa Liidu SKT-st tuleb meditsiinist ja tervishoid annab tööd 10% tööjõulisele eurooplasele.

O’Connell juhtis tähelepanu, et Euroopa elanikkond vananeb kiiresti. Nii prognoositakse et aastaks 2050 on üle 80-aastaste arv Euroopa elanikkonnas kahekordistunud võrreldes tänasega. Esmavalikuks tervisealase info otsimisel on muutunud Internet – 59% täiskasvanutest USA-s alustab terviseinfo otsinguid just Internetist. Tänu sellele on meditsiini vastu huvi tundnud ka sellised suured tehnoloogiafirmad nagu Google ja Microsoft, mõlemal on valminud lõpptarbijale suunatud meditsiiniteemaline it-lahendus.

Kuid kõige olulisemaks muutuseks pidas O’Connell e-tervise edukat rakendamist kõikjal Euroopas ja ühtsete üleeuroopaliste süsteemide tekkimist, mis võimaldaks tervishoiuteenuseid pakkuda samadel alustel kõikides Euroopa Liidu piirkondades.

Euroopa kahte miljonit arsti esindava Arstide Tegevkomitee president doktor Michael Wilkins juhtis tähelepanu e-tervisega seotud võimalustele ja ohtudele. Arsti ja patsiendi lihtsast suhtest oleme tehnoloogia abil liikumas suhete võrgustikku, kus patsiendi andmed on kättesaadavad tervishoiusüsteemi erinevatele osadele. Wilkins juhtis tähelepanu sellele, et raviprotsess jääb alatiseks patsiendi-, mitte tehnoloogiakeskeks. Wilkinsi kinnitusel on olulisel kohal patsiendi privaatsuse tagamine.

Princetoni Ülikooli majandusteaduste professor Uwe Reinhardt kummutas mitmeid meditsiiniga seotud eksiarvamusi. Näiteks tihti arvatakse, et e-meditsiin muudab tervishoiuteenused pakkuja jaoks soodsamaks. Reinhardti kinnitusel võib lühiajaliselt tulemus olla isegi vastupidine, kuid tegelik kasu seisneb selles, et standardiseeritud e-tervis tõstab pikemas perspektiivis oluliselt arstiabi kvaliteeti.

Londoni University College terviseinformaatika lektor Dipak Kalra on osalenud Inglismaa elektroonilise patsiendikaardi väljatöötamises, millest on kujunemas ka üleeuroopaline standard. Kalra tõi oma ettekandes välja patsiendi privaatsust puudutava võimaluse – nimelt tahetakse Inglismaal igale patsiendile anda võimalus vaadata ka seda, millised arstid ja milllal nende elektrooniliste patsiendiandmete vastu on huvi tundnud – nii on süsteem võrdne mõlema osapoole jaoks.

Siim Nahkur, Berliin