Toiduga levivad nakkused

Toiduga levivad nakkused on bakterite, viiruste, algloomade, seente või bakteri toksiinidega saastunud  toidu söömise tagajärjel tekkinud haigused. Termini „toiduga levivad nakkused“ taga peitub tegelikult  äärmiselt heterogeenne haiguste grupp. Teada on üle 250 haiguse, mis võivad levida toidu kaudu. Umbes 80%-l  juhtudest jääb täpne tekitaja selgusetuks.

Sellised nakkused on üks sagedasemaid haigusi maailmas. Näiteks  USA-s haigestub igal aastal 76 miljonit inimest saastunud toidu või vee tarbimise tagajärjel, neist 325000 patsienti vajavad haiglaravi ja 5000 surevad. Toit saastub kas halbades sanitaar-hügieenilistes tingimustes, samuti ebaõige töötlemise või säilitamise tagajärjel. Üle 30% viletsate hügieenitingimustega troopilistesse/subtroopilistesse riikidesse reisijatest haigestuvad nakkusliku geneesiga nn turistikõhulahtisusse.

Toiduga levivad nakkused kulgevad tavaliselt kergelt ja on iseparanevad. Siiski võivad need harvadel juhtudel lõppeda ka surmaga. Sellele haiguste rühmale on iseloomulik, et kuna tõvestav faktor (mikroorganism või toksiin) satub organismi gastrointestinaaltrakti kaudu,  tekivad esmased sümptomid samuti seedetraktis. Tavalised sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Sõltuvalt tekitajast võivad esineda ka palavik, tenesmid ja verine iste. Sagedasemateks komplikatsioonideks on  dehüdratatsioon, elektrolüütide tasakaalu häired, ortostaatiline vereringehäire, kollaps. Hilisemateks komplikatsioonideks võivad olla reaktiivne artriit, nodoosne erüteem, Guillan-Barre sündroom.  Sümptomite ägedus sõltub konkreetsest tekitajast, tarbitud saastunud toidu kogusest ja organismi vastupanuvõimest.

Erinevad tekitajad põhjustavad haigusnähtusid erineva patogeneesiga. Võimalused on järgmised:

1.       Adhesioon – bakterid koloniseerivad soolestiku, kinnitudes limaskestale.

2.       Enterotoksiinid – tekitaja seondub limaskestale ja asub produtseerima enterotoksiini. Sealjuures jääb soole limaskest intaktseks.

Selle variandi alavormi moodustab nn. toidumürgitus, mille puhul bakterid on oma toksiini tootnud juba kehaväliselt ehk siis toidus. Inimene haigestub juba toksiiniga saastunud toitu süües. 

3.       Invasioon – tekitaja tungib limaskesta epiteelirakkudesse põhjustades seal põletiku.

Noroviirused: Norwalki viirus on sagedaseim täiskasvanute infektsioosse kõhulahtisuse tekitaja. 2008. aastal registreeriti Eestis 302 haigusjuhtu. Rahvasuus on see haigus tuntud ka kui „kõhugripp“. Sümptomitest on sagedasemad iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kerge kõhuvalu, peavalu ja subfebriliteet. Haigus paraneb tavaliselt ise 2-3 päevaga. Levib fekaalselt kontamineerunud veega, koorikloomadega, köögiviljadega, aga ka inimeselt inimesele.

Rotaviirus:  Põhjustab mõõduka või ägeda haigestumise, mis algab oksendamisega ja millele järgneb vesivedel iste ning palavik. Levib samuti fekaal-oraalsel teel ja ka toidu vahendusel. Rotaviirus on kõige sagedasem gastroenteriidi tekitaja imikutel ja väikelastel. Eestis registreeriti rotaviirusinfektsiooni 2008. aastal 1309 juhul.

A-hepatiit:  algab järsku palaviku, isutuse ja väsimusega, millele järgneb ikterus. Levib fekaal-oraalsel teel, kas inimeselt inimesele või saastunud toidu või joogivee vahendusel. Eestis registreeriti möödunud aastal 13 haigusjuhtu.

Salmonellad – põhjustavad  haigestumise, millele iseloomulikeks tunnusteks on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalud, peavalu ja palavik. Esmasele ägedale faasile võib teatud juhtudel  mõned nädalat hiljem järgneda artriit. Salmonellad on eluvõimelised mitu kuud ja nad ei hävi ka külmutamisel. Haigus levib termiliselt puudulikult töödeldud loomse toiduga nagu munad, linnuliha, piimatooted ja mereannid, harvem ajutise nakkuskandja kaudu. 2008.aastal registreeriti Eestis 647 salmonelloosijuhtu.

Escherichia coli – haigus algab suuremahulise vesivedela väljaheitega, millele võib järgneda verine diarröa. Bakter levib  kontamineerunud toidu ja vee vahendusel. Sagedaseim “reisijate kõhulahtisuse” tekitaja.

Campylobacter jejuni – põhilisteks haigustunnusteks on palavik, lihasvalu, peavalu ja vesivedel iste. Väljaheites võib esineda ka verd. Levib toore linnuliha või toorpiima söömisel või ka loomade väljaheitega kontamineeritud vee joomisel.

Yersinia enterocolitica- esineb kõikjal maailmas, tekitaja reservuaariks on loomad. Jersiiniad võivad paljuneda külmkapis lihas ja vorstis. Jersinioosile tuleks mõelda, kui patsiendil esineb äge koolikulaadne kõhuvalu, kõhulahtisus ja ebaselge palavik, Reiteri sündroom, infektsiooniga kaasnev seletamatu uriinisademe muutus, sõlmeline erüteem. Eestis registreeriti Tervisekaitse andmetel 2008.aastal 42 jersinioosi juhtu.

Shigellad – düsenteeria tekitajad. Põhjustavad  haigestumise, millele on iseloomulik palavik ja verine-limane- mädane kõhulahtisus, tenesmid. Tekitaja reservuaariks on inimene. Haigus levib inimväljaheitega saastunud vee ja toiduainete vahendusel. Shigelloosi registreeriti möödunud aastal Eestis 69 korral.

Vibrio cholera - tekitaja produtseerib toksiini, põhjustades järgnevad sümptomid: palavik, peavalu, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus (nn. riisileeme sarnane väljaheide). Esineb sagedamini troopilistes riikides ja levib tooreste mereandide söömisel.

Clostridium botulinum – produtseerib neurotoksiini. Bakterid võivad paljuneda ja toksiine produtseerida õhukindlas suletud keskkonnas. Esmasteks sümptomiteks võivad olla kaebused seedetrakti poolt, millele järgnevad nägemishäired. Sellele järgnevad üldine nõrkus ja kõnehäire, hingamishäired ja pareesid. Haigus levib toiduga -  näiteks kodus valmistatud konservid, mesi, vorstid ja mereannid. Kahtlustada tuleb alati paisunud konserve! Eestis eelmisel aastal botulismijuhtumeid ei registreeritud.

Staphylococcus aureuse, Bacillus cereuse ja Clostridium perfringensi toksiinid – produtseerivad toiduainetes enterotoksiini, mis sattudes organismi, põhjustab haigestumise, mida nimetatakse ka toidumürgituseks. Inkubatsiooniperiood on 1-16 tundi. S. aureuse enterotoksiinid A kuni E on kuuma suhtes väga stabiilsed ja ei hävi isegi kuumutamisel 30 minuti jooksul 100 kraadi juures. Organismi sattudes põhjustab enterotoksiin kiiresti haigusnähud nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, pearinglus. Palavik sageli puudub. Toksiiniga võivad sagedamini kontamineeruda kreemikoogid, pirukad, salatid (kartuli-, makaroni-, tuunikalasalat) ja piimaproduktid. Bacillus cereuse toksiin levib kõige sagedamini riisiga. Haigusnähud kestavad tavaliselt 1-2 päeva. Toidumürgitusele on iseloomulik grupiviisiline haigestumine mis tähendab, et haigestub enamasti 2 või enam isikut,  kes viimase 16 tunni jooksul sõid kindlat toitu.

3.      Algloomad (Giardia lamblia, Entamoeba histolytica) – püsiva kõhulahtisuse korral pärast troopilistest/subtroopilistest riikidest naasmist peaks alati mõtlema ühe võimalusena ka G. lamblia ja E. histolytica infektsioonile. Amöbiaalse kõhulahtisuse ehk amööbdüstenteeria puhul kujuneb sümptomaatika pikema aja jooksul, kulgeb retsidiividena, mille vahel esinevad kaebustevabad perioodid. Haigus levib fekaal-oraalselt vahetult või saastunud toiduainete, eriti joogivee kaudu.

 

Enamik toiduga levivaid nakkusi on iseparanevad. Äge kõhulahtisus möödub enamasti 2-10 päevaga.

Ravis on esmatähtis vedeliku asendus.  Juua rohkesti vedelikku. Kõige paremini sobiks selleks suukaudne rehüdreeriv lahus (Rehydron). Juua võiks sageli,  kuid korraga väikeste kogustena. Vältima peaks alkoholi, kohvi ja magusaid jooke. Kui suukaudne vedeliku ja elektrolüütide asendamine pole olnud efektiivne, on näidustatud intravenoosne rehürdeeriv ravi. Dehüdratatsioon on eriti ohtlik imikutele ja väikelastele. Kui oksendamine on lõppenud, võiks tasapisi proovida ka süüa. Alustada võiks kergemate toitudega nagu riis, sai, kartul, tailiha, kana. 

Kõhukinnistid (nt. loperamiid) võivad teatud juhtudel anda sümptomaatilist efekti, kuid neid tuleks kindlasti vältida, kui väljaheites esineb veri  või lisandub ka palavik. Samuti ei soovitata neid ravimeid kasutada lastel. Nimetatud ravimid pidurdavad soole peristaltikat, aeglustades seega haigustekitajate eritumist.

Krambilaadsete kõhuvalude korral on näidustatud spasmolüütikumid.

Arsti konsultatsioon on vajalik, kui esineb kõrge palavik, veri väljaheites, pikaleveninud oksendamine, mis viib elektrolüütide tasakaalu häireni, äge kõhulahtisus kestab üle 3 päeva, esinevad dehüdratatsiooninähud (vähenenud urineerimine, suu kuivus jne.).

Antibakteriaalne ravi ei ole enamikul juhtudel meditsiinilisest aspektist vajalik. Paljud kõhulahtisustest on põhjustatud viirustest ja paranevad ise 2-3 päeva jooksul. Ka kergemate bakteriaalsete infektsioonide (sh. turistikõhulahtisuse) puhul ei ole antibiootikumravi näidustatud. Antibakteriaalne ravi on näidustatud neil juhtudel, kui esineb verine kõhulahtisus, raske haiguskulg ja kõrge palavik. Ideaalis võiks antibakteriaalse ravi ordineerida vastavalt antibiogrammile. Ägeda kulu korral võib alustada ka koheselt ravi kinoloonide või kotrimoksasooliga. Amöbiaasi korral on näidustatud metronidasool.

Ennetus: Sageli on piisav elementaarsetest  hügieenireeglitest kinnipidamisest. Troopilistesse maadesse reisides tuleks vältida kraanivee joomist sh mitte lasta lisada jookidesse jääkuubikuid. Teatud toiduga levivate nakkuste vastu on võimalik ka vaktsineerida. Kasutusel on A-hepatiidi vaktsiin nii lastele kui täiskasvanutele, vaktsiinid koolera ja tüüfuse vastu ning imikute Rotaviiruse vastane vaktsiin. Ükski nimetatud vaktsiinidest ei kuulu küll riiklikkusse immuniseerimiskavasse, kuid tasudes vaktsiini eest ise, on need kõik ka Eestis kättesaadavad.

Kasutatud allikad:

1.http://www.tervisekaitse.ee/documents/nakkushaigused/statistika/2008/nakkused_kokku08.pdf

2. Gerald Herold ja kaastöötajad “Sisehaigused” loengutele orienteeritud käsitlus” 1999.a.

3. “Üldarsti käsiraamat” Medicina, 1999

4. http://www.emedicinehealth.com/food poisoning/article

 5. http://www.cdc.gov/ncidod/dbmd/diseaseinfo/foodborneinfections_g.htm

6. http://www.medicinenet.com/food_poisoning/article.htm