Ene Kivirüüt: Kui tekivad kaasuvad probleemid, tuleb mandlid kindlasti eemaldada

Apteeker

01.märts.2009

Marika Gordon

Kurguvalu on sagedasemaid probleeme, millega arsti poole pöördutakse. Nina-kõrva-kurguarstile teeb aga muret, et näiteks kõrvavalu puhul minnakse otsejoones kliinikusse ja nõutakse valvearsti vastuvõttu, kuigi esmane ravim peaks olema valuvaigisti.

“Väga sageli satuvad meie juurde lapsevanemad oma lastega, kellel kõrv valutab. Esmane ravi nii lapse kui täiskasvanu kõrvavalu puhul on valuvaigisti,” räägib otorinolarüngoloog Ene Kivirüüt. “Apteekides on neile tihti öeldud, et minge ikka kõrvakliinikust ka läbi, kasvõi öösel. Aga sellel ei ole mingit mõtet. Esmalt võiks 2-3 päeva võtta valuvaigistit, et valu taanduks. Kui lapsel on nohu, siis kindlasti ka nohusiirupit – soovitaksin Sudafed’i ja Actifed’i siirupeid. Külmetuse korral aitavad gripiteed. Ka rinosinusiitide puhul pöördutakse sageli kõrva-nina-kurguarsti poole, aga tavaliselt kestab nohu ju ikka 5 päeva. Seda saab inimene ise ravida, võtta nohutilku või -tablette ja saab nina lahti. Ei pea kohe arstide juurde jooksma. Apteegis on ju nii palju nohuravimeid.”

Kas kurguvaluga on sama lugu?

Enam-vähem. Kui kurk valutab, siis kõigepealt on vaja valu ära võtta. Apteegis on saadaval mitmesugused imemistabletid, mis võtavad natukeseks ajaks valu ära, ka pihustid. Ägeda kuiva kurguvalu korral soovitaksin õlidega kurgupihusteid – näiteks Vipise firma looduslikke vahendeid.

Kui kurguvaluga kaasneb palavik, siis võiks võtta paratsetamooli. Külmetuslaadse kurguvaluga saab inimene ise hakkama, ei pea kohe arsti juurde minema. Kui aga palavik läheb kõrgeks ja neelamisvalu nii tugevaks, et enam süüa ei saa, siis tuleb kindlasti arstile pöörduda.

Mis funktsioon on kurgumandlitel?

Terved mandlid kaitsevad organismi mikroobide eest. Mandlid on esimene barjäär, mis ei lase mikroobidel edasi organismi minna ja teisi organeid kahjustada. Mandlites töötatakse välja antikehad nende mikroobide vastu.

Aga kui mandlid on ära võetud, mis siis saab?

Osa kudet, mis kaitseb organismi mikroobide eest, jääb ka pärast mandlioperatsiooni alles. Mandlikudet on nii keelepära peal, nina taga kui kahel pool küljemandlites – kõik see moodustab neeluringi. Külgmandlid on tavaliselt need, mis põevad, lümfaatiline kude ei põe. Allesjäänud mandlikoes töötatakse samuti välja antikehad mikroobide vastu. Inimene ei peaks kartma, et tal pärast mandlite eemaldamist kaob ära kogu kaitsevõime.

Millised on kurgumandlite eemaldamise näidustused?

Seda peaks perearst otsustama ja soovitama. Tema tunneb oma patsienti kõige paremini – kui sageli on tal angiini või neelupõletikke olnud. Kui angiini on põetud kord aastas ja sagedane kurguvalu segab inimesel tööd teha või koolis käia, siis tuleks mandlid eemaldada.

Perearstil on ju ülevaade oma patsiendi tervisehäiretest – kas tal esineb väsimust, palavikku, liigesevalusid, südameprobleeme, neeru- või maksakaebusi. Kõige selle järgi oskab ta juba otsustada. Kui on tekkinud kaasuvad probleemid, siis ei ole mõtet mandleid alles jätta.

Kui mandlid on eemaldatud, kas siis võib ikkagi kurgupõletikke tekkida?

Võib esineda kratsiv tunne kurgus, tahaks kogu aeg köhatada ja häält puhtaks köhida. See võib olla tingitud maoprobleemidest, reflukshaigusest. Tuleb vahet teha, kas on viiruslik kurgupõletik või pidev kratsiv tunne kurgus. Arvan, et sellise kratsiva tunde korral käivad ka paljud inimesed apteegist nõu ja abi küsimas. Võib küll võtta imemistablette, natukene lahedamaks nad kurgu küll teevad, aga kui tegelik probleem on hoopis maos ja söögitorus, siis võiks sellele tähelepanu juhtida ja soovitada perearsti poole pöörduda.

Kas kurgumandlite operatsioon võib mõjutada ka häälepaelu, näiteks et toimuvad mingid häälemuutused või lauluhääl kaob ära?

Lauluhäält ja häälepaelu mandlilõikus mingil juhul ei kahjusta. Nii alla me mandlioperatsiooniga ei lähe, ka armkude ja haavad ei ulatu häälepaelteni. On kaks võimalust: kas lasta mandlid eemaldada kohaliku tuimestusega või narkoosis. Narkoosis pannakse intubatsioonitoru kõrisse, häälepaelte vahelt läbi. On väga väike võimalus, et see võib kahjustada häälepaelu. Kui mandlilõikust on vaja teha professionaalsele lauljale, siis soovitame talle kohalikku tuimestust.

Väga suurte mandlite korral on kõne nagunii häiritud – inimene räägib, nagu oleks tal kartul suus. Kui mandlid on ära võetud, siis läheb ka hääl puhtamaks ja ilusamaks.

Hoopis rohkem mõjuvad häälepaeltele mädakorkidega kaetud mandlid, kroonilised kurgupõletikud. Võib tekkida ka häälepaelte põletik. Nii et, mõistlik oleks mandlid eemaldada. Samuti mõjub häälepaeltele reflukshaigus – võib aspireerida maohapet ka kõrisse. Tõsistel reflukshaigetel on hääl õhtuks täitsa ära, nemad juba ei laula.

Aegade jooksul on olnud erinevaid seisukohti: las need mandlid olla nii kaua, kui vähegi võimalik, siis jälle, et pigem võtta mandlid ära. Kumba meelt Teie olete?

Praegu ollakse Eestis küll seda meelt, et haiged mandlid tuleb eemaldada. Pärast operatsiooni tunnevad patsiendid ennast enamasti palju paremini – kaovad ära kurguprobleemid, pidevad haigeolemised, väsimused, palavikud.

Kui 20 aastat tagasi saime kurgumandleid eemaldada vaid kohaliku tuimestusega  meil ei olnud vastavaid operatsioonivahendeid, millega üldnarkoosis suud lahti hoida – , siis nüüd seda probleemi enam ei ole ja inimesed ei peaks mandlioperatsiooni kartma. Mida rohkem mädast sekreeti ja mädakorke mandlitele tekib, seda enam hävitab see mandlikudet. Mandlikude surutakse kokku, lõpuks see kaob ja asemele tekib armkude.

Kas taastumine mandlieemaldus-operatsioonist sõltub ka sellest, kui hullus seisus on mandlid enne operatsiooni olnud?

Absoluutselt ei sõltu. Valu on individuaalselt tajutav – kas inimesel on madal või kõrge valulävi. Sõltub ka sellest, kuidas ta on ennast mandlioperatsiooniks ette valmistanud. Kui inimene teab, et haiged mandlid tuleb ära võtta, sest alles siis saab tervis paranema hakata, on ka valu talutavam. Nädala-pooleteisene valu tuleb valuvaigistite abiga lihtsalt ära kannatada, see läheb mööda. Kui aga inimest pole arsti poolt ette valmistatud ja ta ei ole seda ka ise teinud, siis on valu hoopis raskem taluda ja sellest seisust väljuda.

Kas mandlitest tingitud kaasuvad haigused taanduvad üldjuhul pärast mandlilõikust?

Me võtame mandlid ära sellepärast, et liigesepõletikud jm kaasuvad haigused hullemaks ei läheks. Seda ei oska öelda, kas inimene pärast mandlioperatsiooni päris terveks saab või mitte. Lihtsalt üks mädakolle, mis neid haigeid kohti ägestab, kaob ära.

Tõenäoliselt sõltub ka sellest, kui kaua see kaasuv haigus on kestnud.

Kindlasti. Kui inimesel on kurguprobleemid, angiine on ka palju põetud, siis näiteks liigesepõletiku tekkides tuleks mandlid võimalikult kiiresti eemaldada. Mida enam lastakse kaasuval haigusel venida ja süveneda, seda raskem ja aeganõudvam on sellest paranemine.

« Tagasi Prindi

Diabeetilise jala ravi

01.november.2009 Tiina Mitt diabeediõde, SA PER Loe edasi

Söömise kõrvalkalded 01.november.2009 

Globaliseerumine ja toitumine 01.november.2009 

Funktsionaalsed seedetraktikaebused – sage probleem  01.november.2009 

Katrin Labotkin: Igaüks peaks tegelema sellega, mille eest ta on suuteline vastutama 01.november.2009 

Köha 01.november.2009 

Peeglike, peeglike, kus on kõige parem müüa ravimeid? 01.november.2009 

Hea apteeker aitab patsiendil valida mõistliku hinnaga ravimi 01.november.2009 

Vali tervis! 01.november.2009 

Norras Soria Moriat otsimas 04.oktoober.2009 

Partner

Apteeker partneri APTEEKER uudised

16.02.2009Apteekrite kevadkonverents 2009: "Farmaatsia Eestis täna ja homme"

Arhiiv

Apteeker

04.10.2009Kuidas kaitsta end ja teisi pandeemilise A(H1N1) gripiviiruse eest?
04.10.2009Probleemse ja aknele kalduva naha hooldamine
04.10.2009Lapseootele jäämine ei olegi enam nii loomulik
04.10.2009Rasestumisvastased vahendid
04.10.2009Nohu
04.10.2009Uuendatud „Proviisorivanne” ja „Farmatseudi piduliku tõotuse” tühistamine
04.10.2009Käsimüügiravimite müügiletulek poeletile
04.10.2009Ivana Silva - farmaatsiasse kiindunud ametnik Brüsselist
22.07.2009Farmaatsiaga seotud arengud: suunad Euroopa Liidus
22.07.2009Mõtteid konverentsilt
22.07.2009Puukentsefaliidi levik Eestis
22.07.2009Kraniaalsed neuralgiad ja nende diagnoosimine
22.07.2009Alustame iseendast
22.07.2009Intervjuu: Kaisa Naelapää
22.07.2009Uroloogiliste probleemidega patsient
22.07.2009Fibromüalgia
22.07.2009Allergiline nohu
22.07.2009Väikelaste astma
22.07.2009Toiduga levivad nakkused
22.07.2009Toiduallergia ja -talumatuse mehhanismid on keerulised
22.07.2009Maia Gavronski - polüfarmakoloogiat uuriv perearst
22.07.2009Onühhomükoos - kas ravitav haigus?
22.07.2009Haavaravi
22.05.2009Intervjuu: Aleksander Žarkovski
13.05.2009Uuenenud rinnavahk.ee aitab kaasa haiguse avastamisele ja ravitulemuste paranemisele
01.03.2009Kõhuhädade puhul tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele
01.03.2009Eesnäärme suurenemine ei pruugi olla haigus
01.03.2009Noorukite terviseriskidest androloogi pilgu läbi
01.03.2009Intervjuu: Signe Tamm
01.03.2009Menopaus on naise üks eluperiood, mitte haigus
01.03.2009Ravimite kõrvaltoimed suus ja hammastele
01.03.2009Haigus ei ole mõttetu
01.03.2009Ene Kivirüüt: Kui tekivad kaasuvad probleemid, tuleb mandlid kindlasti eemaldada
01.03.2009Sinusiit
01.03.2009Mis on rauapuudusaneemia?
01.03.2009Intervjuu: Irja Uiboleht
16.02.2009Apteekrite kevadkonverents 2009: "Farmaatsia Eestis täna ja homme"
11.01.2009Maret Maripuu: „Farmaatsiaharidus on nii Eestis kui ka mujal kõrgelt hinnatud.“
10.01.2009Farmaatsia areng muutuvas maailmas
10.01.2009Raskemetallid: mis ohtu nad kujutavad, kuidas nad meie organismi satuvad ja kuidas nendest vabaneda.
10.01.2009Migreen
10.01.2009Intervjuu: Piret Kreutzwald – apteegilõhnade sees üles kasvanud
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Silvia Zirel
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Kristin Raudsepp
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Peep Veski
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Karin Alamaa-Aas
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Kaidi Sarv
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Hannes Danilov
10.01.2009Ainult raskest aknest
10.01.2009Tartu Ülikooli Rohuteaduse Seltsi Sügisseminar 2008
10.01.2009Nakkushaigused Eestis
10.01.2009Ära iial ütle iial!
01.10.2008Tamro turundusjuht Ester Eomois: Pean väga oluliseks apteekri rolli väärtustamist
22.08.2008Koolitüdrukute kõhuvalud: kas düsmenorröa, premenstruaalne sündroom või endometrioos?
22.08.2008Kui tunned end haigena, siis vaata, mida sa sööd
22.08.2008Naha mittepigmenteerunud laigud
22.08.2008Esmase skisofreenia farmakoteraapia Eestis: võrdlus kohalike ja rahvusvaheliste ravijuhenditega
22.08.2008Eesti ja Läti apteekrite ning apteegikülastajate arvamusi jaemüügiapteekidest ja seal pakutavatest teenustest
22.08.2008Astma: mitme näoga haigus
22.08.2008Ebamugav haigus allergiline riniit
22.08.2008Intervjuu: Ulvi Männik
22.08.2008Apteegiteenused Soomes
22.08.2008Kas farmatseutiline hool tagab farmaatsiaeriala jätkusuutlikkuse?
22.08.2008Väikelaste ravimid
22.08.2008Kuidas toimib farmatseutiline hool praktikas?
22.08.2008Laste ja noorte tervis rahvatervise vaatenurgast
22.08.2008Mähkmedermatiit – kas ainult imikute probleem?
22.08.2008Foolhapet sisaldavate multivitamiinide kasutamine raseduse planeerimisel sünnidefektide esmaseks profülaktikaks
22.08.2008Karin Alamaa-Aas - boheemlaslikust maatüdrukust on saanud mitmekülgsete kogemustega apteeker
22.08.2008Elustiiliravimid
22.08.2008Farmacia või apteek ehk mis on sarnast ja mis erinevat Itaalia ning Eesti apteekides
22.08.2008Mis on kliiniline farmaatsia ja farmatseutiline hool?
22.08.2008Uriinipidamatus ehk inkontinentsus
22.08.2008Autism ja soolebakterid ning –viirused
22.08.2008Põletikuline soolehaigus
22.08.2008Kõhuvalu eesti rahvapärimuses
22.08.2008Lapsel kõht valutab
22.08.2008Kõhuvalu
22.08.2008Reine Sauman: Apteekritöö on värvikas ja hingetoitev
22.08.2008Mobiiltelefonid ja peavalu
22.08.2008Koduõendus
22.08.2008Milleks meile probiootikumid?
22.08.2008Dementse inimese vajadused
22.08.2008TÜRSi Sügisseminar 2007
22.08.2008Toidulisandid ajalehes ja apteegis
22.08.2008Levinud viirus - Herpes Simplex
22.08.2008Gripp
22.08.2008Neuroborrelioos – diagnostika ja ravi võimalused
22.08.2008Aasta 2007 läbi haiglaapteekrite pilgu
22.08.2008Vähk ja vitamiinid
22.08.2008Mara Micule: Läti apteeker, kes räägib eesti keelt
21.01.2008Intervjuu Häädemeeste apteekri Andrus Soopaluga
21.01.2008Intervjuu TÜ Kesklinna Apteegi juhataja Anne Viidalepaga
21.01.2008Intervjuu Eesti Apteekrite Liidu esinaise Kai Kimmeliga
21.01.2008Intervjuu TÜ Farmaatsiainstituudi sotsiaalfarmaatsia vanemassistendi Daisy Volmeriga
21.01.2008Intervjuu Põhja-Eesti Regionaalhaigla apteegi juhataja Aune Kirotariga
21.01.2008Intervjuu Ülikooli Apteegi juhataja Reet Tengaga
21.01.2008Intervjuu Pärnu Haigla apteegi juhataja Marika Saarega
21.01.2008Intervjuu akadeemik Ain-Elmar Kaasikuga
21.01.2008Intervjuu Südalinna apteegi juhataja Pille Kannelmäega
21.01.2008Intervjuu Väike-Maarja apteekri Vaike Palmistega
14.01.2008Valuvaigistid
14.01.2008Tolmulestad põhjustavad allergiat
14.01.2008Tervislik toitumine
14.01.2008Palaviku- ja valuravi lastel
14.01.2008Osteoporoos – raske haigus, mida on võimalik ära hoida ja ravida
14.01.2008Magneesium – kõikjal ja kõigile vajalik
14.01.2008Peptiline haavand
14.01.2008Gastroösofageaalne reflukshaigus – kas ainult tüütud kõrvetised?
14.01.2008Proviisorite ja perearstide koostöö Tartus
14.01.2008Sotsiaalfarmaatsia – mis see on?
14.01.2008Ravimite koostoimetest Tartu apteekrite pilgu läbi
14.01.2008Videopatsientide nõustamine – uus meetod apteegiteenuse kvaliteedi hindamiseks
14.01.2008Apteegiteenuse kvaliteedi hindamine Tallinna apteekides pseudokliendi meetodil
14.01.2008Toitumine vanemas eas
14.01.2008Suhkurtõbi (diabetes mellitus)
14.01.2008Pingepeavalu või migreen?
14.01.2008Söömine kui haigus
14.01.2008Apteeker allergilise patsiendi nõustajana
14.01.2008Ainult sina ise saad end aidata
14.01.2008Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Vendla tutvustab apteekrite atesteerimise süsteemi
14.01.2008Ekstraktsioonimeetodi ja -aja mõju droogide koostisainete sisaldusele vesitõmmistes
14.01.2008Eesti ja Hollandi apteekide võrdlus
14.01.2008Apteegikülastajate arvamusi ravimtaimedest, nende kasutamisest ja selle ohutusest

Otsi antud rubriigi arhiivist

Dermatoloogia

Euroopas tähistatakse melanoomipäeva

Cetirizin Actavis tarneraskus

Volke: võimalus melanoomi varaseks avastamiseks - kogu naha läbivaatus

Endokrinoloogia

NEJM: diabeedi kontrolli alla saamine nõuab veel tööd

Esimest korda määrati kindlaks D-vitamiini sisalduse ohutu ülempiir

Ülle Einberg: lapseea rasvumine on kasvav probleem

Erakorraline med.

Raul Adlas: kas arstlik kiirabi on minevik?

Kristiina Põld: "üleujutus" EMOs on reaalne probleem

Suvel testitakse e-kiirabi

Farmaatsia

Apteekide ühendus ootab apteekri tunnustamist tervishoiutöötajana

Ravimi Wartec tarneraskused lõppenud

Ciprofloxacin Sandoz ja Sertralin Actavis tarneraskus

Gastroenter.

Eestis tuleb kasutusele uudne sapikivide ravimetoodika

JAMA uuring: mõnedele eakatele tehakse tarbetuid kolonoskoopilisi uuringuid

Rühm sisearste: endoskoopiat kasutatakse GERDi puhul liiga palju

Günekoloogia

Katrin Nõukas: patsiendi trombiriski peab põhjalikult hindama

Diane ravist saadav kasu ületab teatud patsientidel raviga kaasnevad võimalikud riskid

Sünnitusjärgset depressiooni esineb soovimatu raseduse korral sagedamini

Kardioloogia

Tuvastati neli LDL kolesterooli taset mõjutavat geeni

Margus Viigimaa: saabunud on kombinatsioonravi ajastu

Margus Viigimaa 55

Kirurgia

Kliinikumi preemia Ants Peetsalule

Ilmar Kaur: kogu populatsiooni rasvumist kirurgiliselt ei ravi

Pärnu haiglas maovähenduslõikuste tüsistusi pole

Neuroloogia

Viiu-Marika Rand: peaaju venoosne tromboos on sageli diagnostiline väljakutse

Arstid ootavad peavalu ravijuhist

Eesti Peavalu Selts: peavaluravi korraldus on Eestis lapsekingades

Oftalmoloogia

Kuressaare haigla sai silmaarsti

Ajaleht: laserlõikuse kõrvalnähud muutsid elu põrguks

Euroopa eksperdid jagasid silmakirurgidele kogemusi

Onkoloogia

Vähiravimit Virexxa hakatakse tootma Eestis

Eestis on profülaktilist rindade eemaldamist kaalunud üks patsient

Professor Everaus: ma ei toeta eutanaasiat, sest see on tapmine

Ortopeedia

Kaido Kotkas sai Soomes peaarsti koha

JAMA uuring: puusaimplantaatidega seotud tüsistuste tõenäosus on naistel suurem

Soome kliinik maailma tipus

Otorinolarüngo.

Arst, kes Soome tööle ei lähe

Saksa kirurg taastas kaks kõrva

Kai Uus: teadustöö on põnev, aga raske

Pediaatria

Suvi toob traumad lastekirurgia osakonda

Rael Laugesaar: insulti esineb lastel sagedamini, kui arvatakse

Raport tõstab esile vastsündinute suremuse vähenemist

Peremeditsiin

Perearstid: piiriülese tervishoiu eelnõus on puudu reeglid arstidele

Diana Ingerainen: patsiendikeskse perearsti kolm eeldust

Prokuratuur: Narva perearsti tapmises kahtlustatav on teada

Psühhiaatria

Laste vaimse tervise keskus valmib 2016. aasta kevadeks

Saksa firma tahab palgata autistlikke IT eksperte

Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon andis välja DSM-5

Pulmonoloogia

Elga Mesimaa: astmaravi eesmärk on hoida haigus kontrolli all

7. mail tähistatakse astmapäeva

Tüsedus halvendab vanemaealiste astmat

Reumatoloogia

Karin Uibo: iga kümnes reumaatilise haiguse põdeja on lapseeas

Konverentsil tuleb juttu taastusravi rahastamise kaasajastamisest

Analüüs: reumatoidartriidi ravijuhend vajab uuendamist

Uroloogia

Millised on uro-onkoloogia kitsaskohad Eestis?

Kristo Ausmees: eesnäärmekasvaja ja –põletiku omavahelised seosed ei ole must-valged

Leitud on „agressiivse” eesnäärmevähi geen

Varia

Uuring: prantsuse meeste spermatosoidide arv on kolmandiku võrra kahanenud

Londoni haigla andis raadiojaamale infot hertsoginna terviseseisundi kohta

Geenmuundatud sääsk ei suuda malaariat edasi kanda

Vaktsineerimine

Iris Koort: „primum non nocere“ printsiip kehtib ka vaktsineerimise puhul

Gripp taandub

Euroopa vaktsineerimisnädal keskendub sel aastal laste kaitsmisele