Naha mittepigmenteerunud laigud
Apteeker
22.august.2008
Nahaarst Nele Nurmik, kliinik Esmed OÜ
„Miiis see on?!”
Ei ole vist rohkem hämmeldunud ilmega patsiente kui need, kes saavad arsti vastuvõtul teada, et nad on haigestunud värvilisse kliiketendustõppe. Selle sõnaühendi kinkisid meedikutele filoloogid, kellel seekordse ponnistusega panna maakeelde ladinakeelne diagnoos Pityriasis versicolor läks asja tegelik olemus peaaegu täielikult tõlkes kaduma.
Tegemist on nakkusliku, naha pinnal leviva seenhaigusega, mille tekitaja on pärmilaadne seeneke Malassezia furfur ehk Pityrosporum ovale. Haigus kuulub keratomükooside ehk marrasknaha pindmises osas kulgevate seennakkuste hulka, ta ei levi kunagi sügavale nahka ega organismi.
Põevad enamasti need, kes palju higistavad, samuti mingi kroonilise nakkushaiguse all kannatajad. Haigestumist soodustavad ka suhkruhaigus, kilpnäärmehaigused, millega kaasneb ületalitlus, organite siirdamine ja sellele järgnev eluaegne ravimite tarvitamine, immunosupressiivsete vahendite rakendamine kasvajate raviks, kasvajad ise, sissevõetavate hormoonravimite pikaajaline tarvitamine ning kaua kestvad antibiootikumikuurid. Eelnimetatud üldhaigustele on viimasel kümnendil lisandunud nn tsivilisatsiooni hüvedest tingitud nakatumine, sest ujulates, veekeskustes, treeninguruumides, spaades ning reisidel lõunapoolsetesse piirkondadesse domineerib niiske ja soe keskkond, mis on nakkuslikele seentele, sealhulgas kliiketendustõve tekitajale, suurepäraseks paljunemistingimuseks. Kui kasutada päeva jooksul keha üldhoolduseks mitu korda leeliselisi pesemisvahendeid ja karedat nuustikut, siis eemaldub nahalt lipofiilne kiht ning värav seenhaiguse sissetungiks ongi valla.
Mis silmale näha on?
Enamasti kehatüvele, kaelast kuni kubemeni, ent ka kätele tekivad koorega kohvi värvi teravalt piirdunud laigud vaheldumisi valgete laikudega, osa neist võib ka veidi ketendada. Haiguse alguses on nahal vaid mõni laiguke, mis sageli jääb patsiendile märkamata, eriti neis kohtades, kuhu silm ei ulatu. Ajapikku tekib laike üha juurde, nad laatuvad üksteisega, moodustades väljakujunenud haigusvormide puhul laialdasi maakaarditaolisi nahalööbeid. Need lööbed ei sügele, ei lõhna ebameeldivalt ega põhjusta haigele mingeid muid subjektiivseid vaevusi.
Mida silmale näha ei ole
Naha sarvkihis leidub pärmseentele iseloomulikke seeneniite ehk pseudomütseele. Kuna seeneke kasutab oma elutegevuseks naha sarvestunud rakke, toitudes sarvainest ehk keratiinist, siis kasutab ta maksimaalselt ühes piirkonnas kogu n-ö toiduse, selle koha sarvkiht kerkib nahalt lahti ning hakkab ajapikku ketendama.
Haigustekitaja Malassezia furfur sisaldab lipoksügenaasi, mis oksüdeerib omakorda naha rasu küllastumata rasvhapped dikarboonhapeteks. Viimased inhibeerivad melanotsüütide ehk pigmendirakkude türosinaasi. See põhjustab omakorda pigmendi ehk melaniini teket ja nii tekivadki mittepigmenteeritud laigud.
Kuna nahal tekkivaid erinevaid pigmentatsioonihäireid nagu nende põhjuseidki on palju, siis tuleks vähegi kahtlasi pigmentatsioonimuutusi täheldades õige diagnoosi panekuks pöörduda nahaarsti vastuvõtule. Erinevate nahahaiguste põdemise järgsete, vitiliigo ja nakkuslike nahahaiguste puhul tekkivate pigmentatsioonihäirete vahel suudab vahet teha ainult spetsialist, kellel on professionaalsetele oskustele ning kogemustele lisaks kasutada vajaduse korral laboratoorsed diagnostikavõimalused. Õige diagnoos annab ka õige ravi, kusjuures värvilise kliiketendustõve raviskeemi kuuluvad retseptiravimid ning arsti antud ravijuhis. Kui ravi teha hoolikalt, on võimalik värvilisest kliiketendustõvest paraneda, kusjuures ka valged laigud ei jää igaveseks valgeks. Kui eelmisel rannahooajal tekkis haigestunud nahale tugev pruuni ja valge kontrast, siis pärast korralikku ravi saab nahk päikest võttes jälle ühtlaselt jumekaks.
Kes pole aga haigestunud, kuid kuulub loo alguses nimetatud riskirühma või on juba haigusega kokku puutunud, ravi saanud ning soovib edaspidi mitte haigestuda, see peaks regulaarselt kasutama apteegis käsimüügis olevaid šampoone, mis sisaldavad seenhaigusevastaseid profülaktilisi vahendeid.
01.november.2009 Tiina Mitt diabeediõde, SA PER Loe edasi
Söömise kõrvalkalded 01.november.2009
Globaliseerumine ja toitumine 01.november.2009
Funktsionaalsed seedetraktikaebused – sage probleem 01.november.2009
Peeglike, peeglike, kus on kõige parem müüa ravimeid? 01.november.2009
Hea apteeker aitab patsiendil valida mõistliku hinnaga ravimi 01.november.2009
Norras Soria Moriat otsimas 04.oktoober.2009
Partner
Apteeker partneri APTEEKER uudised
| 16.02.2009 | Apteekrite kevadkonverents 2009: "Farmaatsia Eestis täna ja homme" |
|---|
Arhiiv
Apteeker









Apteeker 