Põletikuline soolehaigus

Crohni tõbe ja haavandilist koliiti käsitletakse sageli koos põletikulise soolehaigusena.

Põletikulise soolehaiguse täpsed põhjused on teadmata. Arvatakse, et tekkes on olulised pärilik eelsoodumus, teatud keskkonnamõjurid, muutused soole mikroflooras ja häired immuunsüsteemis. Teada on, et eri rassidel on haiguse esinemissagedus erinev ning haigust esineb perekonniti. Iseloomulikuks on organismi immuunsüsteemihäire olemasolu soole limaskestas, mis on seotud soole mikroobidega. Terves sooles ei teki põletikku tekitada võivate mikroobide toimel sooleseinas põletikku, kuid põletikulise soolehaiguse korral on niisugune taluvus kadunud. Soole mikrofloora algatab põletikulise reaktsiooni ning kuna ka organismi kaitsevõime on vähenenud, siis tekibki sooleseinas krooniline põletik.

Põletikuline soolehaigus ei mõjuta elulemust, kuid tal võivad olla ägenemis- ja leevendumis- ehk remissiooniperioodid. Regulaarne arstlik kontroll ja ravimite kasutamine võimaldab pikendada remissiooni ning vähendada ägenemiste sagedust.

Crohni tõbi

Crohni tõbi on krooniline soolepõletik, mis haarab teatud sooleosa, näiteks niudesoole lõpposa ja käärsoole algusosa kõiki seinakihte. Tõbi tekib tavaliselt noores eas (15–35aastastel), kuid tekkepõhjused on teadmata.

Crohni tõbi põhjustab soole paksenemist, punetust, isegi haavandeid. Haavandid võivad tekitada sooleseina augu. Nii soole paksenemine kui ka haavandites tekkiv armkude võib takistada toidu liikumist soolestikus.

Haiguse sümptomid on:

1) kõhuvalu või krambid, mis lokaliseeruvad sageli paremal alakõhus;
2) kõhulahtisus;
3) väike palavik;
4) väsimus;
5) kehakaalu vähenemine;
6) pärasoole tundlikkus;
7) päraku valulikkus roojamisel;
8) limaeritus roojamisel.

Arsti vastuvõtul kontrollitakse haigussümptomeid ja tehakse läbivaatus – uuritakse, kas pärasooles on põletikukoldeid ja haavandeid. Uuritakse ka seda, kas väljaheites on verd.

Crohni tõbi on krooniline haigus, mida ei ole võimalik täielikult välja ravida. Seega on ravi sümptomaatiline ning selle eesmärk on vältida valu, suruda maha põletik, tagada soolestiku normaalne töö ning hoida ära haigusest põhjustatud probleemid. Eelkõige on ravi medikamentoosne. Peamised ravimid on sulfasalasiin või mesalamiin ja kortikosteroidid, mida võetakse suu kaudu või manustatakse paikselt soolde sõltuvalt haiguse vormist. Lisaks kasutatakse vajaduse korral kõhulahtisusvastaseid vahendeid ja valuvaigisteid, kehvveresuse korral raua ja vitamiin B12 asendamist ning põletiku mahasurumiseks immuunsupressiivseid ravimeid (asatriopiini, tsüklosporiini, ka metotreksaati) ja metronidasooli.

Rasketel juhtudel, kui haigus ravimitele ei allu või kui tekivad tüsistused (sooleummistus või mädakolded kõhus ja pärasooles), on vaja kirurgilist ravi. Haiglaravi on vaja juhul, kui ravimid haigusnähte ei leevenda.

Haigusnähud võivad kaduda kuudeks, aga samas võivad need olla igapäevased. Tänu ravile suudab enamik inimesi haigusega kohaneda ja elada täisväärtuslikku elu.

Crohni tõbe põdevatel inimestel on suurenenud risk haigestuda käärsoolevähki. Soovitatavad on regulaarsed uuringud, et avastada kasvaja võimalikult varases staadiumis.

Nõuandeid koduseks enesehoolduseks

Kõhuvalu ja krampe võib leevendada kõhule asetatud soojenduskott.

Kõhulahtisuse korral tuleks vältida toiduaineid, millel on lahtistav toime (toored puuviljad ja kontsentreeritud puuviljamahlad), ning hoiduda paari tunni jooksul tahke toidu söömisest, mille asemel võiks juua spordijooke.

Kui kõhulahtisus möödub paari tunni jooksul, siis tuleks süüa sageli ja väikestes kogustes mahedaid toite. Tavalisele toidule võib järk-järgult üle minna paari päeva jooksul. Ei soovitata ergutava toimega aineid, nagu kofeiin (kohv, tee, šokolaad, karastusjoogid) ning vältida tuleb vaevusi põhjustavaid piimatooteid.

Arsti soovitusel võib suurendada või vähendada toidus sisalduvate kiudainete hulka.

Täisväärtusliku elu säilitamiseks peab järgima arsti määratud ravijuhiseid.

Süüa tuleb tasakaalustatud ja tervislikku toitu ning olla füüsiliselt aktiivne. Loobuda tuleks suitsetamisest, sest see võib põhjustada kõhulahtisust ja kõhuvalu. Stressi maandamiseks võiks õppida mõned lõdvestusharjutused või vajaduse korral konsulteerida psühholoogiga, et toime tulla ärevuse ja stressiga.

Haavandiline koliit

Haavandiline koliit on jämesoole ja pärasoole krooniline põletikuline protsess, mis tekib tavaliselt 15–30 aasta vanuses või ka hiljem 50–70 aasta vanuses. Haigus kulgeb tavaliselt ägenemiste ning vaibumistega. Haigus võib ägeneda stressi tõttu, kuid see ei ole haavandilise koliidi tekkepõhjus. Haiguse tekkepõhjused on ebaselged. Arvatakse, et päriliku eelsoodumusega inimestel vallandub organismi immuunsüsteemis bakteri, viiruse, dieedi või muu väliskeskkonnamõjuri tõttu reaktsioon, mis põhjustab püsivat põletikku sooles. Sageli algab haigus pärasoolest ning võib haarata ainult jämesoole vasakpoolset osa või kogu soolt. Haavandilise koliidi puhul haarab haigus jämesoole sisemist kihti ehk limaskesta.

Haavandilise koliidi sümptomid:

1)  kõhulahtisus, enamasti kaasneb ka vere- või limaeritus;
2)  krambitaoline valu alakõhus;
3)  dehüdratsioon;
4)  palavik;
5)  kaalu vähenemine;
6)  väsimus.

Tavaliselt vahelduvad haigusnähtudega ja sümptomiteta perioodid. Haiguse diagnoosimiseks tehakse vereanalüüs, et selgitada põletiku ja võimaliku aneemia olemasolu, jämesoole röntgeniuuring päraku kaudu soolde viidud kontrastainega ning jämesoole seisundi hindamise uuringud, mille käigus viiakse päraku kaudu soolde painduv toru.

Mõningatel juhtudel ei ole pärast ravi kuude või isegi aastate kaupa mingeid kaebusi. Paljudel juhtudel tekivad haigusnähud siiski uuesti. Enamasti saab haavandilist koliiti hoida kontolli all ravimite ja eridieediga. Üldjuhul on ravi medikamentoosne ja selle eesmärk on põletik maha suruda. Peamised ravimid on sulfasalasiin või mesalamiin ja kortikosteroidid, mda võetakse suu kaudu või manustatakse paikselt soolde sõltuvalt haiguse vormist. Vajaduse korral kasutakse põletiku mahasurumiseks lisaks immuunsupressiivseid ravimeid (asatriopiini, tsüklosporiini, ka metotreksaati) ja metronidasooli ning kõhulahtisusvastaseid vahendeid ja valuvaigisteid ning kehvveresuse korral raua ja vitamiin B12 asendamist. Abi võib olla ka teatud toiduainete vältimisest (piimatooted, alkohol, vürtsid, kiudainerikkad toidud), aga nende talumine on individuaalne ja üldiselt on soovitatav hoiduda nendest, mis vaevusi põhjustavad.

Mõnikord võib olla vaja haiglaravi, mis sisaldab veeni kaudu vedelike ja toitainete asendamist, vereülekandeid, antibiootikume võimaliku infektsiooni raviks ning nasogastraalsondi paigaldamist, et eemaldada nina kaudu makku viidud sondiga maosisu, võimaldades maol ja soolestikul puhata. Raskete haigusjuhtude korral on näidustatud kirurgiline ravi. See võib tähendada jämesoole täielikku eemaldamist ja ileostoomi rajamist, st peensoole lõpposa tuuakse läbi väikese avause kõhu eesseinale ning väljaheide hakkab kogunema nahale kleebitud kotti.

Nõuanded koduseks enesehoolduseks

Kõige tähtsam on järgida arsi määratud ravi ja eridieeti. Piimatooteid tuleks vältida, kui need enesetunnet halvendavad. Kõhulahtisuse puhul tuleb anda soolele puhkust, juues palju vedelikke, nagu vett, mahla, teed, puljongit. Väga oluline on juua sageli, et vältida dehüdratsiooni kujunemist. Stressi tekkimise korral teha lõdvestavaid harjutusi ning puhata ja magada piisavalt.

Kuna haavandilise koliidi haigetel on suurenenud oht haigestuda soolevähki, siis tuleb käia regulaarselt arsti juures oma tervist kontrollimas.

Kahjuks ei saa Crohni tõbe aga haavandilist koliiti ennetada.

Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikum