Diabeetilise jala ravi

Apteeker

01.november.2009

Tiina Mitt
diabeediõde, SA PER

WHO 2001. aasta definitsiooni järgi on diabeetiline jalg alajäseme süvakudede põletik, haavandumine ja/või destruktsioon, millega kaasnevad neurobioloogilised muutused ning erineva kahjustusastmega perifeerne verevarustushäire.
 
Diabeetilised haavandid ja amputatsioonid on ülemaailmne probleem. 2005a avaldatud IDF statistika järgi kaotab iga 30 sekundi järel keegi diabeetikutest varbad või jala. Kõigist maailmas tehtud amputatsioonidest tehakse 70% diabeedi tõttu. Igal kuuendal diabeetikul tuleb ette jalahaavandeid.
 
Diabeetilisi haavandeid on kolme liiki: isheemilised, neuro-isheemilised ja neuropaatilised. Kõige suuremat rolli mängib diabeetilise jala ja haavandi kujunemisel diabeetiline neuropaatia, mida esineb erinevate uuringute tulemusena 50-70% diabeetikutest. Diabeedi esmajuhtudel 20%. Üle 40aastastel risk suureneb.
 
Diabeetiline neuropaatia on mittetraumaatiliste amputatsioonide põhjustajaks või soodustajaks 50-75% ulatuses. Diabeetilise neuropaatia patofüsioloogias on esikohal metaboolsed faktorid: kõrged veresuhkrud, glükoliseeritud lõpp-produktid, sorbitool ja vere lipiidide muutunud nivoo. Sellele lisandub isheemia ning närvikiudude häirunud taastumismehhanism. Neuropaatia põhjustab valutundlikkuse kadumine, lihaste atrofeerumine ja jala koormusjaotuse muutumine, mis omakorda viib asendihäirete tekkimiseni. Koormusjaotuse muutumine ning valutundlikkuse vähenemine või kadumine on enim levinud diabeetilise jalahaavandi tekke põhjus.
 
Neuropaatiline haavand on väljanägemiselt ohutu, kuid lõpeb tihti amputatsiooniga. Sagedaste amputatsioonide esmaseks põhjuseks võib lugeda seda, et valutunde kadumisega ei suuda patsiendid hinnata olukorra ohtlikust. Teiseks, nende immuunsüsteem on häiritud ning sellega seoses on nad vastuvõtlikumad igat liiki infektsioonidele. Seda arvesse võttes, tuleks haavaravis diabeetikutele soovitada võimalikult laia antimikroobse toimega preparaate.
 
Puhastamiseks on hea Octenisept. Toimib kiiresti (30 sek.) ja on laia toimespektriga, toimides efektiivselt seentesse(diabeedi korral eriti levinud), bakteritesse, algloomadesse ja viirustesse (HIV ; HBV; Herpes simplex). Preparaat toimib valutult, selle tõttu kõigiti sobiv ka lapsdiabeetikutele. Sobib igat tüüpi haavanditele: kriimustused, lõikehaavad, põletushaavad, hammustused, mädafistulid, troofilised haavandid, diabeetiline gangreen. Ei sobi kasutada koos joodi sisaldavate preparaatidega. Tal on ka üks lisaboonus - diabeetikutel esineb tihti suuõõne põletikke, sama preparaati võib kasutada ka üldiseks suuhügieeniks ja suuloputuseks.
 
Samast sarjas on veel Octenidoli - antibakteriaalne suuloputusvedelik. Toimub tõhusalt paradontiidi ja gingiviidi vastu ning on tõhus angiini korral. Võib kindlalt diabeetikutele soovitada.
 
Haavandeid, nagu eelpool nimetatud, on kolme liiki. Lisaks tuleb diabeedi korral ka kriimustustesse suhtuda, kui haava. Naha taastumisprotsessid on diabeedi korral häiritud, ning tihti püsivad kriimustused paranematult mitmeid kuid ja kujutavad pidevat ohtu. Mina soovitan sellistel puhkudel Bepanthen plusi, mis sisaldab kloorheksediini ja sobib selliste traumade raviks ideaalselt. Peale selle sobib Bepanthen plus igat liiki diabeetiliste haavandite raviks.
 
Diabeetilistele haavanditele on igati sobilikud hõbedat sisaldavad preparaadid. Hõbedat on aastasadu kasutatud tema antimikroobse toime tõttu.
 
Toon siinjuures ära mõned oma lemmikud:
Mepilex AG- tema antimikroobne osa on kaetud vahtmaterjaliga. Sobivad hästi talla all asuvatele haavanditele, kuna vähendab keharaskuse mõju haavanditele. Hea imavusega, sobilik samuti kõikidele infitseerunud säärehaavanditele.
Askina Ag – samad omadused, mis eelpool nimetatul.
Vliwaktiv Ag -aktiivsüsi koos hõbedaga – efektiivne halva lõhna ja bakterite vastu. Kasutamine sama, mis Mepilex Ag.
SuprasorbX + PHMB polüheksaniidiga - niiskuse tasakaalu reguleeriv antimikroobne haavapadi. Omab laia antimikroobset toimet ja hooldab haava ümbritsetavat nahka. Toetab granulatsiooni ja epitalisatsiooni. Kasutada vähese või mõõduka eksudaadiga haavanditel, 2.astme põletuse korral.
Tampoonidena haava paigaldatavad: MelgisorbAg , SuprasorbA+AG.
 
Eelnimetatud oleks haavaravi vahendid, mida võib patsientidele kinnisilmi soovitada.
 
Diabeetilise jalahaavandi ravi on pikk ja aeganõudev. Soovitage patsientidel pöörduda diabeetikute jalaravi kabinetti, kuna haava kiiremaks paranemiseks tuleb tihti tõhustada ka diabeediravi.
Hästi moes on patsientide hulgas Venemaalt toodavad imeravimid. Need preparaadid soodustavad küll haava taastumisprotsesse, kuid nende miinuseks on nende minimaalne antibakteriaalne toime. Seetõttu ei ole nad diabeetiliste haavandite ravis teretulnud.
 
Enamik amputatsioonidest saavad alguse jalahaavandist. Jalgu tuleb haavandumise eest igati kaitsta. Olulisel kohal on siin jalanõude valik ja nahahooldus.
 
Nahahooldusele tuleb suurt rõhku pöörata, kuna diabeetilise neuropaatia tulemusena kuivab jalanahk ebaloomulikult ja tekivad lõhed, mis omakorda on avatud tee infektsioonile.
 
Ka kannalõhed on diabeedi korral haavandid. Igal suvel lõpeb mõne diabeetiku kannalõhe gangreeniga. Minu praktikas on noorim sellisel moel gangreeni saanud 29aastane. Niiskustasakaalu ja naha elastsuse saavutamiseks saab soovitada apteegis müüdavaid baaskreeme, deksapantenooli ja antiseptikume sisaldavaid salve. Vähem probleemsetele jalgadele sobib vaseliinõlikreem.
 
Bepanthen plus on küll mõeldud haavaraviks aga on väga hea kasutada ka diabeetikute jalgade igapäevahoolduses. Bepanthen plus vähendab nahavigastusi ja kiirendab olemasolevate paranemist. Kloorheksadiin toimeainena on ohutu, kuna ei imendu vereringesse.
 
Tihti küsivad diabeetikud apteegist abi neuropaatilise valu leevendamiseks. Neuropaatiline valu võib olla äärmiselt piinav ja pidev. Valu tekib neuronite kahjustuse tõttu. Patsiendid kirjeldavad valu ka elektrilöökidena, öiste tugevate krampidena, sipelgate jooksmisena, naha ülitundlikkusena (ei saa jalgu kokku panna).
Ravi on sümptomaatiline. Leevendust võivad käsimüügiravimitest tuua Capsican salv, diclofenak igal kujul, valuvaigistid. Lisaks võib isheemia vähendamiseks soovitada verevarustust parandavaid preparaate ja närvi taastumisprotsesse soodustavat Benfogammat, magneesiume preparaate. Krampide ja sipelgate jooksmistunde vastu on sellest tihtilugu abi. Tugeva valu korral tuleks soovitada pöörduda endokrinoloogi või neuroloogi vastuvõtule või diabeetikute jalaravi kabinetti.
 
Diabeetikute jalaravi kabinetid asuvad:
Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Sütiste 19
Ida-Tallinna Keskhaiglas, Ravi 18
Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Paldiski mnt.68a
Tartu Ülikooli Kliinikumis
Pärnu Haiglas
 
Jalaprobleemid on diabeetikute levinuim hospitaliseerimise põhjus. Haavandi varajane vältimine on parem ning märksa kergem kui ravi. Hinnanguliselt võib haavandi varajane märkamine ja ennetamine vähendada amputatsioone 85% võrra.

« Tagasi Prindi

Söömise kõrvalkalded

01.november.2009 Anna – Kaisa Oidermaa Psühholoog, PERH Loe edasi

Globaliseerumine ja toitumine 01.november.2009 

Funktsionaalsed seedetraktikaebused – sage probleem  01.november.2009 

Katrin Labotkin: Igaüks peaks tegelema sellega, mille eest ta on suuteline vastutama 01.november.2009 

Köha 01.november.2009 

Peeglike, peeglike, kus on kõige parem müüa ravimeid? 01.november.2009 

Hea apteeker aitab patsiendil valida mõistliku hinnaga ravimi 01.november.2009 

Vali tervis! 01.november.2009 

Norras Soria Moriat otsimas 04.oktoober.2009 

Partner

Apteeker partneri APTEEKER uudised

16.02.2009Apteekrite kevadkonverents 2009: "Farmaatsia Eestis täna ja homme"

Arhiiv

Apteeker

04.10.2009Kuidas kaitsta end ja teisi pandeemilise A(H1N1) gripiviiruse eest?
04.10.2009Probleemse ja aknele kalduva naha hooldamine
04.10.2009Lapseootele jäämine ei olegi enam nii loomulik
04.10.2009Rasestumisvastased vahendid
04.10.2009Nohu
04.10.2009Uuendatud „Proviisorivanne” ja „Farmatseudi piduliku tõotuse” tühistamine
04.10.2009Käsimüügiravimite müügiletulek poeletile
04.10.2009Ivana Silva - farmaatsiasse kiindunud ametnik Brüsselist
22.07.2009Farmaatsiaga seotud arengud: suunad Euroopa Liidus
22.07.2009Mõtteid konverentsilt
22.07.2009Puukentsefaliidi levik Eestis
22.07.2009Kraniaalsed neuralgiad ja nende diagnoosimine
22.07.2009Alustame iseendast
22.07.2009Intervjuu: Kaisa Naelapää
22.07.2009Uroloogiliste probleemidega patsient
22.07.2009Fibromüalgia
22.07.2009Allergiline nohu
22.07.2009Väikelaste astma
22.07.2009Toiduga levivad nakkused
22.07.2009Toiduallergia ja -talumatuse mehhanismid on keerulised
22.07.2009Maia Gavronski - polüfarmakoloogiat uuriv perearst
22.07.2009Onühhomükoos - kas ravitav haigus?
22.07.2009Haavaravi
22.05.2009Intervjuu: Aleksander Žarkovski
13.05.2009Uuenenud rinnavahk.ee aitab kaasa haiguse avastamisele ja ravitulemuste paranemisele
01.03.2009Kõhuhädade puhul tuleks tähelepanu pöörata alarmsümptomitele
01.03.2009Eesnäärme suurenemine ei pruugi olla haigus
01.03.2009Noorukite terviseriskidest androloogi pilgu läbi
01.03.2009Intervjuu: Signe Tamm
01.03.2009Menopaus on naise üks eluperiood, mitte haigus
01.03.2009Ravimite kõrvaltoimed suus ja hammastele
01.03.2009Haigus ei ole mõttetu
01.03.2009Ene Kivirüüt: Kui tekivad kaasuvad probleemid, tuleb mandlid kindlasti eemaldada
01.03.2009Sinusiit
01.03.2009Mis on rauapuudusaneemia?
01.03.2009Intervjuu: Irja Uiboleht
16.02.2009Apteekrite kevadkonverents 2009: "Farmaatsia Eestis täna ja homme"
11.01.2009Maret Maripuu: „Farmaatsiaharidus on nii Eestis kui ka mujal kõrgelt hinnatud.“
10.01.2009Farmaatsia areng muutuvas maailmas
10.01.2009Raskemetallid: mis ohtu nad kujutavad, kuidas nad meie organismi satuvad ja kuidas nendest vabaneda.
10.01.2009Migreen
10.01.2009Intervjuu: Piret Kreutzwald – apteegilõhnade sees üles kasvanud
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Silvia Zirel
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Kristin Raudsepp
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Peep Veski
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Karin Alamaa-Aas
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Kaidi Sarv
10.01.2009Neli küsimust aasta lõpuks: Hannes Danilov
10.01.2009Ainult raskest aknest
10.01.2009Tartu Ülikooli Rohuteaduse Seltsi Sügisseminar 2008
10.01.2009Nakkushaigused Eestis
10.01.2009Ära iial ütle iial!
01.10.2008Tamro turundusjuht Ester Eomois: Pean väga oluliseks apteekri rolli väärtustamist
22.08.2008Koolitüdrukute kõhuvalud: kas düsmenorröa, premenstruaalne sündroom või endometrioos?
22.08.2008Kui tunned end haigena, siis vaata, mida sa sööd
22.08.2008Naha mittepigmenteerunud laigud
22.08.2008Esmase skisofreenia farmakoteraapia Eestis: võrdlus kohalike ja rahvusvaheliste ravijuhenditega
22.08.2008Eesti ja Läti apteekrite ning apteegikülastajate arvamusi jaemüügiapteekidest ja seal pakutavatest teenustest
22.08.2008Astma: mitme näoga haigus
22.08.2008Ebamugav haigus allergiline riniit
22.08.2008Intervjuu: Ulvi Männik
22.08.2008Apteegiteenused Soomes
22.08.2008Kas farmatseutiline hool tagab farmaatsiaeriala jätkusuutlikkuse?
22.08.2008Väikelaste ravimid
22.08.2008Kuidas toimib farmatseutiline hool praktikas?
22.08.2008Laste ja noorte tervis rahvatervise vaatenurgast
22.08.2008Mähkmedermatiit – kas ainult imikute probleem?
22.08.2008Foolhapet sisaldavate multivitamiinide kasutamine raseduse planeerimisel sünnidefektide esmaseks profülaktikaks
22.08.2008Karin Alamaa-Aas - boheemlaslikust maatüdrukust on saanud mitmekülgsete kogemustega apteeker
22.08.2008Elustiiliravimid
22.08.2008Farmacia või apteek ehk mis on sarnast ja mis erinevat Itaalia ning Eesti apteekides
22.08.2008Mis on kliiniline farmaatsia ja farmatseutiline hool?
22.08.2008Uriinipidamatus ehk inkontinentsus
22.08.2008Autism ja soolebakterid ning –viirused
22.08.2008Põletikuline soolehaigus
22.08.2008Kõhuvalu eesti rahvapärimuses
22.08.2008Lapsel kõht valutab
22.08.2008Kõhuvalu
22.08.2008Reine Sauman: Apteekritöö on värvikas ja hingetoitev
22.08.2008Mobiiltelefonid ja peavalu
22.08.2008Koduõendus
22.08.2008Milleks meile probiootikumid?
22.08.2008Dementse inimese vajadused
22.08.2008TÜRSi Sügisseminar 2007
22.08.2008Toidulisandid ajalehes ja apteegis
22.08.2008Levinud viirus - Herpes Simplex
22.08.2008Gripp
22.08.2008Neuroborrelioos – diagnostika ja ravi võimalused
22.08.2008Aasta 2007 läbi haiglaapteekrite pilgu
22.08.2008Vähk ja vitamiinid
22.08.2008Mara Micule: Läti apteeker, kes räägib eesti keelt
21.01.2008Intervjuu Häädemeeste apteekri Andrus Soopaluga
21.01.2008Intervjuu TÜ Kesklinna Apteegi juhataja Anne Viidalepaga
21.01.2008Intervjuu Eesti Apteekrite Liidu esinaise Kai Kimmeliga
21.01.2008Intervjuu TÜ Farmaatsiainstituudi sotsiaalfarmaatsia vanemassistendi Daisy Volmeriga
21.01.2008Intervjuu Põhja-Eesti Regionaalhaigla apteegi juhataja Aune Kirotariga
21.01.2008Intervjuu Ülikooli Apteegi juhataja Reet Tengaga
21.01.2008Intervjuu Pärnu Haigla apteegi juhataja Marika Saarega
21.01.2008Intervjuu akadeemik Ain-Elmar Kaasikuga
21.01.2008Intervjuu Südalinna apteegi juhataja Pille Kannelmäega
21.01.2008Intervjuu Väike-Maarja apteekri Vaike Palmistega
14.01.2008Valuvaigistid
14.01.2008Tolmulestad põhjustavad allergiat
14.01.2008Tervislik toitumine
14.01.2008Palaviku- ja valuravi lastel
14.01.2008Osteoporoos – raske haigus, mida on võimalik ära hoida ja ravida
14.01.2008Magneesium – kõikjal ja kõigile vajalik
14.01.2008Peptiline haavand
14.01.2008Gastroösofageaalne reflukshaigus – kas ainult tüütud kõrvetised?
14.01.2008Proviisorite ja perearstide koostöö Tartus
14.01.2008Sotsiaalfarmaatsia – mis see on?
14.01.2008Ravimite koostoimetest Tartu apteekrite pilgu läbi
14.01.2008Videopatsientide nõustamine – uus meetod apteegiteenuse kvaliteedi hindamiseks
14.01.2008Apteegiteenuse kvaliteedi hindamine Tallinna apteekides pseudokliendi meetodil
14.01.2008Toitumine vanemas eas
14.01.2008Suhkurtõbi (diabetes mellitus)
14.01.2008Pingepeavalu või migreen?
14.01.2008Söömine kui haigus
14.01.2008Apteeker allergilise patsiendi nõustajana
14.01.2008Ainult sina ise saad end aidata
14.01.2008Apteekrite Liidu peaproviisor Kaidi Vendla tutvustab apteekrite atesteerimise süsteemi
14.01.2008Ekstraktsioonimeetodi ja -aja mõju droogide koostisainete sisaldusele vesitõmmistes
14.01.2008Eesti ja Hollandi apteekide võrdlus
14.01.2008Apteegikülastajate arvamusi ravimtaimedest, nende kasutamisest ja selle ohutusest

Otsi antud rubriigi arhiivist

Dermatoloogia

Euroopas tähistatakse melanoomipäeva

Cetirizin Actavis tarneraskus

Volke: võimalus melanoomi varaseks avastamiseks - kogu naha läbivaatus

Endokrinoloogia

NEJM: diabeedi kontrolli alla saamine nõuab veel tööd

Esimest korda määrati kindlaks D-vitamiini sisalduse ohutu ülempiir

Ülle Einberg: lapseea rasvumine on kasvav probleem

Erakorraline med.

Raul Adlas: kas arstlik kiirabi on minevik?

Kristiina Põld: "üleujutus" EMOs on reaalne probleem

Suvel testitakse e-kiirabi

Farmaatsia

20. mai: rahvusvaheline kliiniliste uuringute päev

Ravimiturg kasvas I kvartalis 5%

Nõmme vana apteek leidis ostja

Gastroenter.

JAMA uuring: mõnedele eakatele tehakse tarbetuid kolonoskoopilisi uuringuid

Rühm sisearste: endoskoopiat kasutatakse GERDi puhul liiga palju

Enneolematu haiguspuhang Saksamaal: üle 8000 haigestunud lapse

Günekoloogia

Katrin Nõukas: patsiendi trombiriski peab põhjalikult hindama

Diane ravist saadav kasu ületab teatud patsientidel raviga kaasnevad võimalikud riskid

Sünnitusjärgset depressiooni esineb soovimatu raseduse korral sagedamini

Kardioloogia

Tuvastati neli LDL kolesterooli taset mõjutavat geeni

Margus Viigimaa: saabunud on kombinatsioonravi ajastu

Margus Viigimaa 55

Kirurgia

Ilmar Kaur: kogu populatsiooni rasvumist kirurgiliselt ei ravi

Pärnu haiglas maovähenduslõikuste tüsistusi pole

Maovähenduslõikuse tüsistused viisid kriminaaluurimiseni

Neuroloogia

Viiu-Marika Rand: peaaju venoosne tromboos on sageli diagnostiline väljakutse

Arstid ootavad peavalu ravijuhist

Eesti Peavalu Selts: peavaluravi korraldus on Eestis lapsekingades

Oftalmoloogia

Ajaleht: laserlõikuse kõrvalnähud muutsid elu põrguks

Euroopa eksperdid jagasid silmakirurgidele kogemusi

GALERII Tipparstide demolõikused ITK silmakliinikus

Onkoloogia

Vähiravimit Virexxa hakatakse tootma Eestis

Eestis on profülaktilist rindade eemaldamist kaalunud üks patsient

Professor Everaus: ma ei toeta eutanaasiat, sest see on tapmine

Ortopeedia

Kaido Kotkas sai Soomes peaarsti koha

JAMA uuring: puusaimplantaatidega seotud tüsistuste tõenäosus on naistel suurem

Soome kliinik maailma tipus

Otorinolarüngo.

Arst, kes Soome tööle ei lähe

Saksa kirurg taastas kaks kõrva

Kai Uus: teadustöö on põnev, aga raske

Pediaatria

Suvi toob traumad lastekirurgia osakonda

Rael Laugesaar: insulti esineb lastel sagedamini, kui arvatakse

Raport tõstab esile vastsündinute suremuse vähenemist

Peremeditsiin

Le Vallikivi: tulevikusuund on grupipraksised

Narvalased on šokeeritud perearsti tapmisest

19. mail tähistatakse perearstide päeva

Psühhiaatria

Saksa firma tahab palgata autistlikke IT eksperte

Ameerika Psühhiaatrite Assotsiatsioon andis välja DSM-5

JAMA: rasedusaegne gripp võib suurendada bipolaarse häire riski lapsel

Pulmonoloogia

Elga Mesimaa: astmaravi eesmärk on hoida haigus kontrolli all

7. mail tähistatakse astmapäeva

Tüsedus halvendab vanemaealiste astmat

Reumatoloogia

Karin Uibo: iga kümnes reumaatilise haiguse põdeja on lapseeas

Konverentsil tuleb juttu taastusravi rahastamise kaasajastamisest

Analüüs: reumatoidartriidi ravijuhend vajab uuendamist

Uroloogia

Millised on uro-onkoloogia kitsaskohad Eestis?

Kristo Ausmees: eesnäärmekasvaja ja –põletiku omavahelised seosed ei ole must-valged

Leitud on „agressiivse” eesnäärmevähi geen

Varia

Uuring: prantsuse meeste spermatosoidide arv on kolmandiku võrra kahanenud

Londoni haigla andis raadiojaamale infot hertsoginna terviseseisundi kohta

Geenmuundatud sääsk ei suuda malaariat edasi kanda

Vaktsineerimine

Iris Koort: „primum non nocere“ printsiip kehtib ka vaktsineerimise puhul

Gripp taandub

Euroopa vaktsineerimisnädal keskendub sel aastal laste kaitsmisele