Vastanud Anu Ambos

Anu Ambos
Anu AmbosEndokrinoloog
SA PERH Mustamäe korpus
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Loe küsimusi ja vastuseid

Anu Ambos on vastanud 3199 küsimusele.

 

Kasvamine

15.10.13 / Endokrinoloogia

Tervist,
kui on kinnikasvanud juba toruluud, siis kas mitte mingil juhul pole võimalik kuidagi pikkust suurendada? Mingeid tablette süües, teaduslikud ravimid(arsti poolt kirjutatud) jms.

Vastab:

Anu Ambos
Anu AmbosEndokrinoloog
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere!
Kui luude kasvutsoonid on luustunud, pole kasvamine enam võimalik.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Kasv

14.10.13 / Endokrinoloogia

Tervist, olen 16-aastane noormees ning kasv on 170cm peal kinni jäänud, siis kas enam pole võimalust edasi kasvada?

Vastab:

Anu Ambos
Anu AmbosEndokrinoloog
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere!
Kas kasv on kinni jäänud või mitte ja milline on võimaliku pikkuskasvu perspektiiv, aitab selgitada perearst. Mõned noormehed võivad veel kasvada oluliselt ka 16-20a. vanuses, kuid seda juhul, kui täielikku sugulist küpsemist pole veel toimunud ja luude kasvutsoonid pole veel suguhormoonide mõjul sulgunud.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Verenäidud

11.10.13 / Endokrinoloogia

Tere!

Ma ei tea, kas olen õiges kohas, aga äkki oskate Te ikka aidata.
Oskate Te öelda, kas vereproovi tulemusi mõjutab kuidagi nätsu närimine enne vere võtmist? Tean, et ei tohi enne vere võtmis süüa ega juua, aga kuidas on lood nätsu närimisega?

Lugupidamisega

Vastab:

Anu Ambos
Anu AmbosEndokrinoloog
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere!
Nätsu närimine vereproovi küll kuigivõrd ei mõjuta. Sellepärast pole vaja muret tunda.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Kilpnäärme sõlmeke

10.10.13 / Endokrinoloogia

Tere lp doktor,
mul avastati juulis kilpnäärme paremas sagaras väike sõlmeke. Ise midagi ei tundnud. Väsimust jms pole. Koeproovi võtmine aug lõpus ei selgitanud kasvaja (või kuidas seda nimetada) iseloomu, et kas on pahaloomuline. arst ütles, et isegi kui on, siis kasvab see väga aeglaselt, monitoorima peab nüüd ja umb 6 kuu pärast võiks teha uue koeproovi, kui muid vaegusi ei ole. Või kui mul närv vastu ei pea, võin ka lasta ära opereerida. Elan New Yorgis, vahest USAs kiputakse liiga kergekäeliselt opile saatma?
Mul on praegu küll tunne, et ma küll seda oma kilpnääret "ära" ei anna niisama, kui just ei pea.
Veel kord: hormonaalselt on kõik korras. Vahel harva see sõlmeke natukene tuikab paar sekundit, paar korda päevas. Mitte iga päev ja elu see ei sega.
Palun andke nõu, mis tähendab ootamine?
Sonogramm on tehtud.
Ja kuidas ma tean, et see kasvaja ei tule mujalt, kurgust vms?

Vastab:

Anu Ambos
Anu AmbosEndokrinoloog
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere!
Kilpnäärme sõlmelised muutused on väga sagedased (eriti naistel ja eriti elu teises pooles), kilpnäärme vähk on väga harv. Seega on sõlm suure tõenäosusega healoomuline ja nagu kirjast võib järeldada ka väikesemõõtmeline. Tavapraktikas Euroopas alla 10mm läbimõõduga sõlmekesi isegi ei punkteerita, kuna punktsiooni väiksemate sõlmede puhul ei anna piisavalt uuritavat materjali, ei pruugi saada matejali just õigest kohast jne. jne. Küll aga on mõistlik teha 6 kuu möödudes uus kilpnäärme ultraheliuuring, et näha sõlme kasvudünaamikat. Kiirelt kasvav sõlm vajab korduvat punktsiooni, kui muutust ei ole, võib järgmise ultraheli planeerida 3 aasta pärast ja sõlme rahule jätta.
Teiste paikmete kasvajad annavad kilpnäärmesse siirdeid äärmiselt harva ja peavad sel juhul olema organismis ka mujale levinud, seepärast seda võimalust arstid kuigi tõenäoliseks ei pea.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Poomistunne kurgus

07.10.13 / Endokrinoloogia

Tere
Mul on kilpnäärme alatalitlus, viimase kuuga on tekkinud poomistunne ja neelamisraskused kõris. See kõik on suhteliselt kiiresti arenenud.
Kilpnäärme ületalitlus algas 10 aastat tagasi, 5 aastat tagasi sain joodkiiritust, mille tulemusel tekkiski alatalitlus.
Kohati oleks nagu okserefleks, aga öökima ei aja. Kõris on tunne, nagu oleks kogu aeg mingi tükk kurgus. Samuti kuivustunne. Üsna ebameeldiv tunne on.
Kas tegu võib olla kilpnäärme uue tegevusega või ei ole see seotud?

Ette tänades

Vastab:

Anu Ambos
Anu AmbosEndokrinoloog
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere!
Nn. tükitunne kurgus on üks kõige sagedasemaid psühhosomaatilisi avaldusi s.t. stressi kehaline väljendus. Radiojoodravi järgselt kilpnääre tavaliselt väheneb mahuliselt olulisel määral ja peale seda enam ei suurene. Loomulikult tuleb korrapäraselt võtta L-türoksiini ja aeg-ajalt kontrollida asendusravi adekvaatsust.
Kui vaevused püsivad, võiks siiski perearsti poole pöörduda, lasta kaela katsuda ja vajadusel ka ultraheliuuring ära teha.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Türeotoksikoos & inhomogeenne sõlm

03.10.13 / Endokrinoloogia

Tere
Olen 44. a. naine ja mul on türeotoksikoos toksilise hulgisõlmelise struumaga, mida ravitud üks aasta. Lähiajal tehakse mulle radiojoodravi, sest tablett-ravi (tiotil) pole soovitud tulemusi andnud. Vasakus sagaras on 1x1,3cm sõlm (teine sõlm paremas sagaras, mõne mm suurune). Seda punkteeriti 3x järjest, sest analüüsiks vajalikku materjali ei suudetud piisavalt saada. Ka kolmas kord ei andnud pädevat tulemust. Esimeses analüüsis on mainitud üksiku pseudopapillaarse struktuuri leidu (sellest ka 2 ülejäänud punktsiooni, mis leidu ei kinnitanud, kõigis vastustes on öeldud, et diagnostilisi rakke on vähe/minimaalselt ). Minu raviarst ütles, et kasvaja puhul radiojoodravi ei aita. Lugedes internetist erinevaid kommentaare leidsin Hiie Tupitsa oma, kus ta väidab, et radiojoodravi aitab vähirakkudest vabaneda. (https://www.arst.ee/et/Kusimused-ja-vastused/view_question/8978/kilpnaarme-papillaarne-vahk) Minu mureks on see, et kui osutub tõeks see ilmselt väga väike risk, et tegemist on pahaloomulise kasvajaga ja radiojoodravile see ei allu, siis mida tulevikus teha, et kasvaja ühel hetkel üllatusena ei tuleks - kas ainult vereproovidest aitab selle jälgimiseks? Samuti huvitab mind, kas radiojoodravi siiski tapab vähirakke sõlmes või ei.
Tänan vastuse eest juba ette.

Vastab:

Anu Ambos
Anu AmbosEndokrinoloog
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere!
Kui pole kindel, kas sõlm on hea või pahaloomuline ja PNB-l piisavalt materjali ei saa, on võimalik teha koos radiojoodravile eelneva joodiprooviga ka stsintigraafiline uuring. Kui sõlm on stsintigraafial "kuum" s.t. toodab aktiivselt hormooni, on see tõenäoliselt healoomuline, kui "külm", jääb siiski kahtlus pahaloomulisusele. Võimalik, et Teile ongi see uuring juba tehtud.
Kui on tegemist nn. kõrgelt diferentseerunud kilpnäärmevähiga, mis ongi kaugelt kõige sagedasem vähivorm, siis need rakud neelavad joodi ja neid on tõepoolest võimalik radiojoodiga tappa. Vähiravi valikmeetodiks on loomulikult siiski kilpnäärme eemaldamine, millele järgneb nn. ablatsioonravi suure annuse radiojoodiga, mis peaks hävitama ka võimalikud siirded.Toksilise hulgisõlmelise struuma raviks kasutatav radiojoodi annus jääb vähi kõrvaldamiseks kindlasti liiga väikeseks.
Soovitan veelkord oma kahtlustest raviarstiga rääkida. Tema teab Teie haigusjuhtu kõigis detailides ja oskab kindlasti oma ravivalikut põhjendada.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Raseda diabeet ja veresuhkru näidud

03.10.13 / Endokrinoloogia

Tere!
Mure veresuhkru mõõtmisel. Mõõtsin täna enne õhtusööki veresuhkrut ja näit oli 6,1, siiis mõõtsin uuesti teisest sõrmest ja sain uueks näiduks 6,4 ja kolmandal korral sain näiduks 6,6, kuna viimasest söömisest oli möödas kuskil 1- 1,5 h, siis mõõtsin uuesti 30min pärast, siis sain veresuhkru näiduks 5,5, teisel korral mõõtes sain 5,7 ja kolmandal korral oli näiduks 6,3.
Millest tekivad sellised erinevused? Kas erinevus saab tekkida sellest, et võtan verd liiga sõrme keskelt/tipust/äärest või siis olen ühest sõrmest liiga tihti verd võtnud?

Vastab:

Anu Ambos
Anu AmbosEndokrinoloog
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere!
Kõik Teie poolt mõõdetud väärtused on normi piirides, suhkurtõbe Teil ei ole. Glükomeetri lubatud viga on +/- 1 mmol/l, seega on erinevatel mõõtmistel saadud erinevad tulemused igati lubatud vea piires.
Suhkurtõve osas on tegelikult diagnostilise väärtusega ainult tühjakühu veresuhkur (peale 8 tunnist paastu) ja sedagi mitte glükomeetri abil, vaid veeniverest määratuna.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Peenikesed randmed

01.10.13 / Endokrinoloogia

Probleemiks on väga peenikesed randmed (16 cm ümbermõõt), jalad see-eest on üsna jämedad. Olin hilise puberteediga, nt häälemurre toimus 15,5 aastaselt. Pikkus 181cm, kaal 62 kg. Tahaks teada, et kas käed võivad veel jämedamaks minna? Mis vanuseni üldse randmed, käed kasvavad?

Vastab:

Anu Ambos
Anu AmbosEndokrinoloog
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere!
Randmete ümbermõõdu osas kindlad normiväärtused puuduvad. Häälemurre 15,5 aastaselt on täiesti normaalne. Tõenäoliselt jämenevad käed lihasmassi kasvu arvel ja ehk ka rasvkoe rohkenemise arvel jätkuvalt. Soovitan pigem teha trenni ja oma käsi niimoodi tugevdada.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Liigne karvakasv ja ebaühtlane rasvade ladestumine

01.10.13 / Endokrinoloogia

Tere, juba päris noorena (ehk 12aastaselt, päris täpselt ei mäleta) märkasin, et rindadel on paar karva. Tol ajal oli ehmatus suur, aga ema ütles, et kitku need paar karva ära ja sellest ei ole hullu. Aastatega tuli neid juurde ja pidi päris tihti "kitkuma neid", kuni ma suurest lollusest need lihtsalt raseerijaga maha ajasin. Karvad polnud küll väga jämedad, pigem peenikesed...(mõni üksik jämeda juurega). Nüüd siiani on rindadel väiksed udukarvad, mõni võib isegi 1 cm pikkuseks kasvada. Ka lõual on väiksed karvad, mida võibolla tavainimene ei näe, aga kui päike peale paistab oleks mulje nagu väike habe (selle tõmban vaharibaga ära, pole õnneks musta värvi, kuna olen heleda peaga). Perearsti arust ei ole see midagi ning saatekirja anda ei soovi, samuti naistearst vaatas rindu ja ütles, et "ah need nii väiksed karvad". Samuti ladestub keharasv väga imelikult, alati peenike tüdruk olnud, kuid võrreldes ülakehaga on jalgadel palju rohkem pekki, teen kõvasti trenni, aga seegi seda ei muuda. Ma arvan, et mul on alust arvata, et tegemist on mingi hormonaalse probleemiga? Kuna mul on astma, siis väiksemana tarvitasin pulmikorti mis tekitas liigse karvakasvu mu kehal, see juhtub väga harva inimestega... jätsime ravimi ära ja nüüd pole mingeid hormoone võtnud, ei ole võtnud ka beebipille.

Vastab:

Anu Ambos
Anu AmbosEndokrinoloog
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere!
Kui günekoloog Teie karvakasvu oluliseks ei hinda, siis see seda tõenäoliselt ka pole. Igaks juhuks võib ju korra tsükli 1.-5. päeval meessuguhormoonide taset kontrollida (günekoloog annab Teile saatekirja). Pulmikort karvakasvu ei suurenda ja beebipillid mõjuvad sellele pigem soodsalt. Rasvaladestus inimese kehal on oluliselt seotud pärilikkusega ja ladestus eelkõige reitel ja puusadel on nn. naistüüpi, ning kõneleb pigem kõrgest naissuguhormoonide tasemest.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Autoimmuunne türeoidiit

01.10.13 / Endokrinoloogia

Diagnoositi täna Autoimmuunne türeoidiit + E06.3. TSH väidetavalt normis, kuid aTPO üle 1300. Kilpnäärme struktuur ebaühtlane, sõlmi ja tsüste ei leitud. Parema sagara maht 5,7 ml ja vasema maht 6,7 ml. Istmus 4,5 ml. Varasemaid kaebusi pole olnud, kuid enesetunne kehv juba üle aasta, emal kilpnäärme alatalitlus. Seetõttu üldse perearst ju kilpnäärme analüüsid tegi ja endokrinoloogi juurde saatis.

Küsimustele, mida peaksin edasi tegema ning kas saan enesetunnet kuidagi parandada, vastas arst, et kaebused (väsimus/uimasus, tüdimus, sage peavalu, nõrkus, kuiv ja ketendav nahk, madal vererõhk, kurguvalu) ei ole kilpnäärme põhjustatud. Küll aga pani diagnoosi, mis viitab kilpnäärme probleemidele. Ütles, et ravi pole vaja ja uuesti kontrolli pean minema aasta möödudes.

Kas nüüd istungi oma halva enesetundega, kuni tekib kilpnäärme alatalitlus ja saan hormoonravi või on mul võimalik oma enesetunnet muul viisil parandada? Või pean minema uuesti perearsti juurde ja näitama endokrinoloogi vastust ning ootama, et perearst mu halva enesetundega midagi muud ette võtaks?
Kuidas saab esialgu kilpnäärme probleemidele viitav kahtlus viia mind sellise diagnoosini, kui minu kaebused ei ole põhjustatud minu diagnoosist? Ma ei saa aru.

Vastab:

Anu Ambos
Anu AmbosEndokrinoloog
Küsi arstilt Vaata arsti infot

Tere!
Autoimmuunne türeoidiit ei ole haigus, vaid suurenenud talitlushäirete riski näitaja nagu kõrgenenud kolesterool ei ole haigus, vaid on suurenenud südameveresoonkonna haiguste riski näitaja. Ja nagu kõrge kolesterool ei põhjusta halba enesetunnet, kui südame-veresoonkonna haigust ei ole tekkinud, nii ka krooniline türeoidiit ei põhjusta halba enesetunnet, kui kilpnäärme talitlushäiret pole tekkinud.
Kolesterooli taset saab ravimitega või eluviisi muutusega langetada ja nii riski vähendada, autoimmuunse türeoidiidi osas Te kahjuks ise midagi ette võtta ei saa - lihtsalt tuleb kord aastas kilpnäärme hormoonanalüüs teha ja kui viited talitlushäirele ilmnevad, alustatakse ka ravi.
Halva enesetundega tuleb aga uuesti pöörduda perearsti poole, kilpnäärmest see küll põhjustatud ei ole.
Tervitades,
dr. Anu Ambos.

Sarnased teemad Valdkonna arstid

Pildilised ravijuhised: